Ükski tervisliku toidu tootja Eestis pole Google'i otsingus esilehel

1. Kuhu liigub tootearendus? Mida rohkem ja kiiremini toiduteadlikkus kasvab, seda rohkem vaadatakse brändide poole, kes suudavad pakkuda ootustele vastavaid tooteid. Sõelast ei lasta läbi ka kiirtoidu sektorit. Kui juba praegu muretseb 7 inimest 10st toidus sisalduvate tehislike ainete mõju pärast tervisele ning 6 inimest 10st on otsustanud GMO-toitudest loobuda, siis mis hoiakud valitsevad aasta või kahe pärast? Loomulikult ei muutu keskmise tarbija ostuvalik üle öö, aga nii kiirelt ei liigu ilmselt ka tootearendus. Perearstid räägivad juba mõnda aega, et alkoholi ja tubaka kõrval on tõusvaks terviseriskiks vale toitumine. Väitega, et just toit on üldise tervise säilitamisel sama efektiivne kui ravimid, nõustub ka 78% eestimaalastest. Kuid mis see tervislik toitumine tarbijate meelest siis on? 67% usub, et piiravad eridieedid, nagu veganism või paleo ei ole põhjendatud ning võtmesõnaks on mõõdukas kõigesöömine. Samas 61% eestimaalastest on seisukohal, et kõige suurem tervise vaenlane on suhkur ning juba pooled meist on suhkrutarbimist oma igapäevatoidus teadlikult vähendanud.. Ei ole uudis, et soov linnast maale elama, puhkama või vaba aega nautima minna on tõusev trend. Sama maaläheduse ja loodusliku ihalus paistab silma ka tarbijate valikute puhul ostukorvi kokkupanekul. Lausa niivõrd, et 63% meist on nõus kohaliku toodangu eest rohkem maksma ning ligi pooled eelistavad oma toiduaineid osta otse kohalikult tootjalt. Guugeldades leiab päris palju toredaid tootjaid ja tarbijaid ühendavaid algatusi. Siinkohal on ka suurkettidel hea võimalus kaupluste sise- ja üldkommunikatsioonis kohalike tootjate valikut senisest paremini esile tuua, et pikas perspektiivis rongist mitte maha jääda. Samuti võiks ehk e-kaubanduse tootekategooriasse ilmuda filter “kohalik”. Meil on kõigil alati liiga vähe aega. Brändid tõttavad siin appi ja annavad nõu, kuidas ühte, teist või kolmandat kiiremini teha, et jääks rohkem aega oluliste asjadega tegelemiseks. Aga mis need olulised asjad on? Kas sinna hulka võiks kuuluda ka toidu valmistamine ning õhtusöök pere ja sõprade seltsis või peaks needki olema kiiresti tehtavad? Ligi pooled eestimaalastest arvavad, et enamik nende toidukordi möödub kiirustades ning tegelikult tahaksid nad aja maha võtta, et toitu ja söögiaega rohkem nautida. Ning koguni 86% on arvamusel, et vähemalt üks toidukord päevas tuleks mööda saata pere ringis. 45% inimestest vanuses 18–34 aastat peab end tõeliseks gurmaaniks, kellele on oluline toidu maitsmine ja valmistamine. Lausa 41% selles vanuses eestimaalastest naudib toidukaupade ostmist. Ühtlasi on foodie generatsioon rohkem teadlik veinidest ning eksootilistest toitudest. Näiteks 32% neist valiks seksi asemel nauditava õhtusöögi restoranis. Kuidas toiduainetööstus ning jaeketid lõõmavast toidukirest osa saavad? Esimesed sammud gurmeevaliku pakkumisel on erinevatel jaekettidel juba tehtud, kuid mis edasi? Sageli peitub võti sarnaste huvidega inimeste ühendamises. Sisuturunduslikust aspektist vaadates kõlaks näiteks Rimi Gurmee kokakool päris hästi, kuna vaid 2% eestimaalastest osaleb vähemalt mõni kord aastas kokanduskursustel, samas kui globaalselt teeb seda 37 riigi tulemuste põhjal 10%.