Agentuuride sotsiaalne vastutus

Reklaamiagentuur on äriline ettevõte, täpselt nagu iga teinegi. Näiteks kui noatootja soovib olla oma äris edukas, või siis vähemalt mitte pankrotti minna, peab ta müüma nuge. Samamoodi peab reklaamiagentuur müüma oma teenust, et elus püsida. Tema ülesanne on luua reklaame, mis tõstavad müüke. Siiski tõusevad ühiskonnas aeg-ajalt päevakorda teemad, kas selline äritegemine on ikka sotsiaalselt vastutustundlik.

Kuna reklaamiagentuuride puhul ei ole üldiselt tegu millegi ebaseaduslikuga, siis pöörleb kogu poleemika häguses ja sotsiaalselt tundlikus vees.

Kui alkoholitootjaile ei ole heaks tavaks reklaami teha, kes siis teeb nende reklaami? Kui poliitreklaam jätab reklaamiagentuurile halva maigu külge, kes siis erakondi teenindab?

Omajagu kõnekas on saate koostamisel ka fakt, et tervelt neli Eesti reklaamimaailmas tegutsevat võtmeisikut jättis saatesse tulemata.

Õnn naeratas mulle (Uku Nurk - saatejuht) ja Turundajate Liidu tegevjuht Maarit Mäeveer nõustus saatekülaliseks olema. Teiseks vestluspartneriks oli agentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik.

Juttudest sai selgeks, et Turundajate Liit ehk TULI on neutraalne organisatsioon, kes sotsiaalselt tundlikesse teemadesse ei sekku. See on ka loogiline, kuna vastasel korral sõltuks selle organisatsiooni liikmeskond juhatuse meelsusest, mis omakorda teeks üritusest juba peaaegu poliitilise erakonna.

Sageli arvatakse, et reklaamiagentuurid on kõige halva taga, kuna nemad ju loovadki meid ümbritseva ohtlike reklaamide rägastiku. Saate alguses käsitlesime ka reklaami loomeprotsessi, kus sai selgeks, et reklaamiagentuurid ise ei loo midagi. Kõik sünnib koostöös kliendiga.

Siiski lasub reklaamiagentuuridel tundepiir, kuhu maale võib minna ja kust edasi ei tohiks. Nende piiride paikapanekul on ilmselt veel palju tööd teha, kuna ühiskond uueneb ja eks muutuvad olukorradki. Sageli saab säärastes küsimustesmääravaks reageerijate häälte jõulisus ning kogu poleemikas unustatakse ära see, kellele reklaam üldse tehti.

Artikli alguses näitena toodud noavabrikut ei saa süüdistada hirmsates kuritegudes, mida noaga võib korda saata. Ikka inimene ise teeb selle teo. Reklaame juhivad seadused ja määrustikud, mis keelavad otsese väärteole mahitamise ja isegi valele teele suunamise. Samas ei saa süüdistada reklaamiagentuuri, kui reklaamitava kaubaga probleemid tekivad.

Kõnealune poleemika on tegelikult täiesti normaalne. See on kohane noorele kapitalistlikule riigile, kes alles elab läbi kõike, mis sellise riigikorraga kaasas käib. Samuti peab iga süüdistuslaine leidma rahustava liivakalda või siis murdkaljud, kuhu turvaliselt suubuda.

Suur roll lasub reklaami vastuvõtjatel ehk ühiskonnal. Iga inimene peab siiski oma otsused ise vastu võtma ja oma teod ise ära tegema, olgu see siis väemärjukese ostmisel, erakonna valimisel või magusanälja kustutamisel.

Kuulake saadet ja veenduge, et ka sotsiaalselt tundlikel teemadel saab vabalt diskuteerida ning neutraalselt oma seisukohti väljendada. Suured tänud saatekülalistele saatesse tulemast ja mõtteid jagamast.