Mis on 5 aastaga sisuturunduses muutunud?

Viis aastat tagasi räägiti küll turunduse integreerimisest erinevate kanalite vahel, aga sisuturundust tänasel kujul veel ei eksisteerinud. Mulle tundub, et viis aastat tagasi tähendas sisuturundus pigem PR-tegevusi. Lisaks peeti sisuturunduseks kliendilehti, reklaamartikleid ja kodulehel kajastatavat infot. Kuigi PR-il ja sisuturundusel on endiselt puutepunkte, on sisuturunduse teravik suunatud klientide harimisele ja väärtuse pakkumisele.

Täna on erinevaid võimalusi sisu levitamiseks kõvasti rohkem kui mõned aastad tagasi. Uusi võimalusi tuleb vajaduse kasvades aina enam juurde. Ettevõtted on hakanud aru saama nii sisuturunduse olemusest kui ka vajalikkusest. Veebiväljaanded arendavad jõudsalt erinevaid lahendusi ja täna näeme sisuturundusrubriike nii paberväljaannetes kui ka online meedias. Sisuturundustiimi juhina pean olema kõikide võimalustega kursis, seetõttu jälgin ma igapäevaselt, mida erinevad ettevõtted sotsiaalmeedias teevad. Kuna julgemad ja lahedamad väljundid saavad sageli alguse Ameerikast, siis hoian ka sealsete ettevõtete tegemistel silma peal. Nende pealt on hea näha, milliseid suunad hakkavad populaarsust koguma.

Minu jaoks on väga positiivne see, et ettevõtted saavad üha paremini aru, et sisuturundusartikkel ei ole reklaamartikkel. Artiklid stiilis „see on minu toode, minu toode on hea, osta minu toodet“ ei tööta ja õnneks mõistetakse kliendile väärtuse pakkumise vajadust täna juba paremini kui mõned aastad tagasi. Toon teile näitena sirgendajaid müüva ettevõtte. Kui kunagi taheti artiklit, mis tutvustaks 4 erinevat sirgendajat ja räägiks nende tehnilistest omadustest, siis täna teatakse, et see ei ole kliendi jaoks huvitav. Sama asja saab edukamalt teha läbi väärtuse pakkumise. Selle asemel, et kurnata klienti tehniliste andmetega võiks teha hoopis artikli „kuidas teha sirgendaja abil lokid vaid 5 minutiga“ ning lisada sinna kas videoõpetus või paar pilti. Selline lugemine pakub sihtgrupile väärtust. Selle asemel, et teha otsest müüki tekitatakse kliendis huvi toote vastu talle midagi uut õpetades. See on sisu, mida kliendid lisaks tarbimisele ka teistega jagada tahavad.

Ka sotsiaalmeedia olulisus on ajaga pidevas tõusus olnud. 2014. aastal leidus veel palju ettevõtteid, kes ei olnud sotsiaalmeedias tegevad. Täna pole see enam muidugi küsimus, kas teha sotsiaalmeediasse konto. Pigem tuntakse muret, mida teha sotsiaalmeedias teisiti, et silma paista. Suur eksiarvamus on see, et B2B suunaga ettevõtetel ei ole sotsiaalmeedias midagi teha. Kuigi neile on sisu raskem toota, kui B2C suunaga ettevõtetele, siis peaksid nad sellegi poolest sotsiaalmeediat oma turundustegevustes kindlasti kasutama. Ei tasu ära unustada, et need inimesed, kes B2B suunal otsuseid teevad on päeva lõpuks ikkagi tavalised inimesed, kes samamoodi sotsiaalmeediat kasutavad nagu me kõik. Täna on Facebookis kõvasti üle 600 tuhande eestlase, nende seas otseloomulikult ka eritasandite juhid, kes võivad sinu toodet või teenust just sotsiaalmeedia vahendusel märgata.

Mis puudutab sotsiaalmeediat, siis seal on aina rohkem hakatud rõhku panema loovusele ja põnevatele visuaalsetele lahendustele, mis meeletus infomüras pilku püüaks – looperid, GIFid ja erinevad videolahendused pakuvad klientidele praegu huvi. Lisaks ka interaktiivsed tegevused nagu poll'ide ehk küsimustike loomine ja emoticon'ide kasutamine kaasa rääkimisel.

Kõige uuemad suunad sisuturunduses on tõenäoliselt podcast'id ja tehisintellekti kasutamine. Podcast'ide tähetund Eestis kindlasti alles tuleb, aga üha enam on seda ühe võimaliku väljundina kasutama hakatud. Vaikselt kogub hoogu ka tehisintellekti kaasamine, olen juba paari ettevõtte sotsiaalmeediakontodel või kodulehel näinud seda, kuidas vestlusaknas võtab suhtluse üle robot. Huvi sisuturundusrubriikide ning blogide vastu on kasvamas ja ühtlasi kasutatakse aktiivsemalt ka product placement'i võimalusi.

Kui kunagi kaasati kampaaniatesse pigem suuri staare, siis täna tehakse rohkem koostööd influencer'itega. Kuigi influencer'ite mõjuala on kitsam kui üle Eesti tuntud staaril, usun mina, et nad on mõjusamad, sest tavainimestel on palju lihtsam nendega samastuda kui suure staariga. Eesti on küll piisavalt väike, et Taukariga Prisma järjekorras kokku puutuda, kuid staaride igapäeva elust ja tegemistest teame me võrdlemisi vähe. Influencer'id on tavainimestele palju lähemal, sest nad räägivad oma eraelust ja igapäeva probleemidest palju avatumalt.

Mina soovitan panna rõhku ideedele, mis aitavad tarbijaid brändiga pikaajaliselt siduda. Üks eriti hea näide on minu arvates Swedbanki kogumispäevik. Nad on suutnud luua kommuuni, kellele nad olulist väärtust pakuvad. Nad harivad oma sihtgruppi ja seovad läbi selle neid tugevalt oma brändiga. Minu arust on see väga hästi läbimõeldud interaktiivne suhe, sellised sisuturundusprojektid on väga ajamahukad, aga ka tulemuslikud. Ettevõtted võiksid olla selles osas julgemad ja katsetada traditsioonilisest sisuturunduse kõrval ka veidi suuremaid ideid.

Esiteks soovitan ma mõelda reklaamartiklist kaugemale, sest huvitavaid viise, kuidas läbi sisuturunduse kliendile oma tootest või teenusest lugusid jutustada, on palju. Fakt on see, et me saame igapäevaselt nii palju infot, et keegi ei jaksa enam lugeda toote tehniliste omaduste kohta – sisu peab olema huvitav.

Teiseks, lühikeste ja kiiretoimeliste kampaaniate kõrval tuleks panna rõhku ka pikaajalisusele. Jah, sisuturundus toob tulemusi pikaajalisema perioodi jooksul, kuid selle mõju on ka tugevam ning pikaajalisem kui hinnakampaanial. Sisuturundust võib kõrvutada imagokampaaniaga, sest pikemas perspektiivis parandab see ettevõtte kuvandit ja kasvatab klientide lojaalsust. Läbi sisuturunduse luuakse endale uut tarbijaskonda ja haritakse olemasolevat. Väärtuse pakkumine seob kliendi ettevõttega palju tugevamalt kui soodusmüük.

Kolmandaks, leia oma nišš! Fakt on see, et silma paistmiseks tuleb kuidagi muust massist eristuda. Sõltumata tootest ja teenusest on igaühe jaoks olemas väga ägedaid lahendusi, mis seda teha aitavad. Kui majasiseselt ei leidu loovinimesi, kes erinevaid suundi ja tegevusi välja oskaks pakkuda, võib alati kaasata majavälist jõudu, kes oskaks toote või teenuse väärtusi tarbija vaatevinklist esile tuua.