Kas nutipõlvkond tarbib printi?

Meie hindame kõrgelt oma meediaagentuuri lähenemist, mille põhimõte on suunata 70% meediaeelarvest kanalitesse, mis on varasemalt tõestanud, et töötavad hästi. Eelarvest 20% läheb kanalitesse, mis vajavad veel katsetamist, ja 10% täiesti uutesse kanalitesse. Nii on võimalik iga järgmise kampaaniaga targemaid otsuseid teha.

Tihti on just printkanalid need, mis jäävad meediamiksis digikanalite varju. Ühelt poolt seetõttu, et need nõuavad pikemat ettevalmistust, teisalt mängib rolli ka teadmatus printmeedia mõju kohta. Printmeedia mõju hindavaid uuringuid on tehtud üsna palju. Näiteks tegi ettevõte True Impact Marketing neuroturunduslikke meetodeid kasutades uuringu, kus leidis, et hoolimata digiajastust on inimeste jaoks siiski loomuomasem vaadata ja lugeda infot paberkandjal. Ostukäitumise uuringus Retail Buying Study (2018) leiti, et brändi mäletamine paberkandjat vaadanute seas oli ligi 2 korda kõrgem kui digitaalse kanali puhul.

Ameerika Ühendriikides viidi läbi uuring, mis tõi välja, et inimesed haaravad küll digireklaami kiiremini, ent süvenevad pikemalt printmeedia kanalist tulnud reklaamidesse, seejuures jäävad just viimased neile ka paremini meelde. Selle uuringu läbiviimiseks kasutati nii pilgutesti kui ka aju aktiivsuse mõõtmise (fMRI) meetodit. Uuringus toodi välja, et hästi tehtud printreklaam aitab suurendada muuhulgas digikanalis sooritatud ostude arvu, ja jõuti järeldusele, et just digi- ja printmeedia koosmõjul saavutatakse kõige tugevamad kampaaniatulemused.

Digitaalse reklaami ühe põhilise eelisena tuuakse välja, et see on lihtsamini mõõdetav ja nii mõneski aspektis tuleb sellega nõustuda, ent siiski on vananenud arusaam, et printmeedias seda teha ei ole võimalik. Näiteks teevad Omniva ja Viilup Uuringud OÜ koostööd, uurides postkastidesse saadetava otseposti märgatavust ja mõju.

Rohkem kui 500 inimese seas värskelt läbi viidud uuringu tulemused näitavad printmeedia mõjusust, aga ka seda, kui hästi printmaterjalina postkasti jõudev otsepost tegelikult tarbijatele meelde jääb. Uuringus osalenud vastajatest 89% märkasid vähemalt ühte testitud reklaamidest ja vastajatest 60% tõid välja, et neile meeldis saadetud otsepost. Valdav osa vastajatest (92%) olid kas kõiki või vähemalt ühte postkasti tulnud reklaamlehte lugenud ning 40% saajatest vaatasid läbi kõik postkasti jõudnud otsepostitused. Seega ei ole postkastidesse jõudev otsepost kaugeltki suunatud vaid vanematele või maapiirkondades elavatele inimestele.

Uuringus osalejatest 38% teadvustasid, et tegid vähemalt ühe ostu nende postkasti jõudnud otseposti pakkumise mõjul, seejuures peaaegu kolmandik 20–30aastastest vastajatest. Ülekaalukalt nimetasid vastajad, et poodi minekut ja toote ostmist mõjutasid sooduspakkumised (85%) ning ligi kolmandik vastajatest läksid poodi uuendusliku toote pakkumise mõjul. Ainult 4% vastajatest ütles, et nad ei soovi oma postkasti otsepostitusi. Kokkuvõtteks saab öelda, et testitud otsepostituste märgatavus on endiselt väga kõrge.

Peamiseks kommentaariks madala hinnangu pälvinud reklaamlehtede kohta oli nende liigne kommertslikkus, odav väljanägemine, intensiivne müra ja üldine mittemeeldivus. Kui aga panustada kvaliteetse ja huvitava teostuse loomisesse, võib sellest saada üks peamisi potentsiaalse kliendi mõjutajaid. Märksõnadeks on vähem infomüra, kirkad värvid, positiivne emotsioon, kvaliteetselt välja lõigatud tootefotod ja paberivalik. Lisada saab ka kingitusi ja tootenäidiseid või saata otseposti näiteks värvilistes või erilise kujuga ümbrikutes. Võimalusi on väga palju.

Kaasa ka printmeedia oma meediamiksi, sest tarbijate huvi postiga saadetud reklaami vastu on endiselt suur ja vaatamata uute kanalite tulekule on otseposti kogused olnud muutumatud juba viimased 5 aastat.