Offline-turundajat pole mõtet online-turundajaks ringi õpetada

Kõige suuremaks väljakutseks on mõtteviisi muutmine. Eelkõige inimeste seas, kes on aastaid tegelenud peamiselt offline-turundusega. Murda harjumuspäraseid kanalite ja meediakasutuse mustreid ja panna katsetama uusi kanaleid ning seeläbi õppida ka uusi oskusi. Saada lahti “aga me oleme alati kasutanud bussipeatusi, raadiot ja ajalehte jms” mõtteviisist. Ja panna turundajaid mõtlema enne digist ja seejärel füüsiliselt. Mis töötas eile, ei pruugi enam töötada täna.

Me oleme mitmel puhul saanud aru, et offline-turundajat pole mõtet online-turundajaks ringi õpetada, see on väga raskesti teostatav ja kulukas. Selle asemel on mõistlikum võtta offline- turundaja kõrvale juurde online-turundaja ning jaotada tööülesanded niimoodi ära, et rakendatakse mõlema inimese tugevusi, mitte ei üritata kivist vett välja pigistada.

2020. aastal on plaanis digiturundusele üldiselt rohkem vahendeid suunata. Maailma näiteid lugedes saab üsna kiiresti aru, et paljud (sh traditsioonilised) ettevõtted panustavad täna juba ca 50% oma reklaamieelarvest digiturundusele. Meil on sinnani veel natuke minna. Oleme sel aastal astunud Astri Grupis selles suunas esimesi suuremaid samme ning järgmine aasta plaanime sama suunda jätkata.

Teiseks mainiks olemasolevate kanalite paremat ärakasutamist. Kanalid, mis on kunagi juba üles ehitatud ja kuhu on teatud hulk vahendeid ajas paigutatud. Plaanis on need värske pilguga üle käia, sisustrateegiad uueks mõelda, välimust ja funktsionaalsust kaasajastada, vajadusel üks või teine kanal sulgeda. Raske on näha, et meieni jõuaks mõni uus kanal, mis suudaks olemasolevate kanalite positsiooni nii palju kõigutada, et peaksime oma fookuse neilt ära suunama.

Esiteks ei tee ükski seminar, koolitusi või muu säärane üritus mitteoskajat oskajaks, küll aga võib selline üritus teha oskajast veel parema oskaja. Olgu programm ja esinejad pealtnäha nii head kui tahes. Selleks, et saada heaks, on vaja sisemist põlemist, blogide/raamatute lugemist, katsetamist, eksimist ning digikeskkondades piltlikult öeldes elamist. Siinkohal soovitan guugeldada 10 000 tunni reeglit. Personalijuhtidele või valdkonnajuhtidele soovitan kriitiliselt hinnata, kas on ikka vaja kogu tiimi saata ühtedele ja samadele seminaridele/koolitustele aastast-aastasse.

Teiseks tundub mulle, et lõpuks on suunamudijate müütiline staatus murenemas. Pole väga ammu näinud ühtegi tõeliselt ägedat koostööd. Eesti probleem kipub olema selles, et kui täna teed koostööd neiuga X ja homme neiuga Y, siis püüad laias laastus kinni sama seltskonna. Jälgijate kattuvus on lihtsalt niivõrd suur. Mingisuguse võimenduse hästi läbimõeldud koostööd tõenäoliselt veel annavad, aga selgelt on näha, et see hype, mis varasemalt seoses suunamudijatega eksisteeris, on kadumas.