4 olulist muudatust Eesti kaubamärgisüsteemis

Seadusemuudatused, mille töötas välja Justiitsministeerium koostöös patendivolinike, patendiameti ja teiste seadust kasutavate sihtrühmadega, jõustusid kevadel kahes osas, märtsi lõpus ja aprilli alguses.

Seadust on muidugi uuendatud ka varem ja viimane ulatuslik kaubamärgiseaduse reform kajastas Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Seekordne reform oli ajendatud peamiselt digitaliseerimisega kaasnevatest muudatustest ja sellest tulenevalt on uuenduse läbinud või lausa kaotatud paljud kaubamärgile ja menetlusele esitatavad nõuded, mis olid kehtinud enam kui 25 aastat, esimesest kaubamärgiseadusest alates.

Seaduseuuenduste otseseks aluseks oli ühelt poolt kaubamärgidirektiiv, mis kaasajastas menetlust, vaidluste lahendamist ja kaubamärgile esitatavaid nõudeid, teisalt ametis endas juba aastaid toimunud järkjärguline asjaajamise digitaliseerimine.

Kuigi kõik muudatused seaduses on ühtviisi vajalikud, on oluline esile tõsta need, mis on kas muutnud pikalt kehtinud nõudeid või mille jõustumine on tekitanud enam diskussioone.

Lisaks seni kehtivatele kaubamärgiliikidele – sõnamärk, kujutismärk, ruumiline märk ja helimärk – kehtestatakse uute kaubamärgiliikidena asendi-, mustri-, värvi-, liikumis-, multimeedia- ja hologramm-märk. See tähendab, et lisaks pildile ja sõnale saab nüüd kaubamärgina registreerida näiteks ka videofaili, mida ettevõte kasutab enda reklaamimiseks, sellise võimaluse annab kaubamärgi kujutamisele seni kehtinud nõuete kaasajastamine.

Seadusemuudatusega seoses pole Patendiametil võimalik ise otsustada, kas registreerimiseks esitatud kaubamärk võib olla vastuolus mõne varasemalt registreeritud kaubamärgi, ärinime või muu õigusega. Selline muudatus on märkimisväärne, sest esimesest kaubamärgiseadusest alates on Patendiametil olnud kohustus kindlaks määrata, millised kaubamärgid on sarnased ja võivad tekitada ettevõtjate vahel konflikte. Kui amet pidas kahte kaubamärki sarnaseks, siis hilisemat tähist ilma varasema loata ei registreeritud.

EUIPO sellist kontrolli aga läbi viinud ei ole. Nii oli Eestis pikalt olukord, kus Eesti kaubamärgi taotleja pidi luba küsima EL-i kaubamärgi omanikult, samal ajal võis aga EL-i märgi taotleja märgi registreerida Eesti omanikult luba küsimata.

Varsema õiguse kontrollimise korra kehtestamise ajal praktiliselt puudus kohtupraktika sarnase märgi vaidlustamise ja õiguste kuritarvitamise osas. Praegu on olukord teine, sarnaste kaubamärkide vaidlustes on välja kujunenud selged printsiibid ja õiguskindlus on 25 aasta taguse olukorraga võrreldes suurem. See kõik lubab eeldada, et riigi sekkumist ettevõtjate omavahelistesse vaidlustesse senisel kujul ei ole enam vaja.

Seda, kas sarnane märk on registreerimiseks esitatud, saab vaadata kas Patendiameti igakuisest kaubamärgilehest või andmebaasidest. Õiguste rikkumise korral aitab asja lahendada patendivolinik.

Seadusemuudatuste kohaselt pole ettevõtjal edaspidi vaja registreeritud kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kohtusse pöörduda, vaid kaubamärgiomanik saab varasema registreeritud märgi kehtetuks tunnistada ja tühistada Patendiameti juurde moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, mille muutunud menetluskord võimaldab lahendada vaidlusi senisest kiiremini ja tõhusamalt.

Uuendati ka seni kehtinud lõivusüsteemi. Kui varem tuli kaubamärgi eest tasuda lõiv kahes osas – esmalt taotluse esitamise lõiv ja hiljem registrisse kandmise lõiv –, siis uuenduste kohaselt ei pea taotleja tasuma registreerimise otsuse saanud ja vaidlustusperioodi läbinud kaubamärgi registrisse kandmise lõivu. Kaubamärgi saab nüüd registreerida väiksemate kuludega.