Äripäeva paberlehest saab nädalaleht

Nädalalehena välja tulemise tingis majanduskriisi tõttu kahanenud reklaamikäive paberlehes ja nii tellijate kui reklaamiraha suundumine digikanalisse. Viimastel nädalatel on olnud näha plahvatuslikku veebilugejate ja raadio podcast'ide kuulajate arvu kasvu, mis teevad järjest rekordeid. Kiire kliendiküsitlus näitab, et veeb ja raadio on muutunud valdavale enamikule Äripäeva tellijatest esmaseks info hankimise kanaliks.

Samuti on paljudes kontorites inimesed praegu kodudes ja firmad ei soovi igapäevast paberlehte oma büroodesse. Nädalalehena muutub Äripäev senisest mahukamaks, tema vahele tulevad arvukad lisad, mida on augusti lõpuni vähemalt veerandsada.

Paberlehe ilmumissageduse tõttu ei vähene Äripäeva toimetuse koosseis – ajakirjanike ja teiste toimetuse liikmete arv jääb samaks. Kogu toimetuse jõud suunatakse veebi ja raadiosse ning muutuva ülesehitusega nädalalehte.

Äripäeval on kokku üle 13 000 maksva tellija, mida on viiendiku enam kui aasta tagasi. Tellijatest 99% omab ligipääsu aripaev.ee sisule juba praegu digikanalites: arvutis, mobiilis ja tahvlis. Ainsa Eesti ajalehena on Äripäeva digikanalite sisu nähtav vaid tellijatele.

Äripäeva toimetus usub, et värskete majandusuudiste, börsiinfo ja kommentaaride lugemiseks on parim viis digitaalne, seevastu kui nädalaleht annab toimuvale konteksti ja proovib vastata küsimusele „miks?“.

1989. aasta asutatud Äripäev ilmus kuni esialgu kord nädalas, aastast 1991 kaks korda nädalas, aastast 1992 kolm korda nädalas ja aastast 1995 viis korda nädalas. Veebis uudiste edastamist alustas Äripäev esimese Eesti ajalehena jaanuarist 2000.