Mida räägivad toidukorv ja kingikotid eestlaste rahakoti tervisest?
Jõulude ja aastalõpu pühadeperioodiga seostub meile ennekõike toit ja kingitused ning see peegeldub ka poekassas ja avaneb kodusest külmkapist, sõnas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Jõulupühad ja seda ümbritsev aeg on traditsiooniliselt hea ja parema söömise ning lähedastele kinkide tegemise aeg – toidule kulutatakse tavapärasest veerandi võrra enam ja kahekordistub mitmesuguse kingitusteks sobivate kaupade müük. Pühadeostude kogumõju Eesti majandusse võib Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul ulatuda detsembris 10 protsendini Eesti SKP-st. Jõuluostu indeks aga näitab, kuidas meie elu läks paremaks 2021. aasta jõuludeni ning jõulutoidu ostujõud on langenud tagasi 2018. aasta tasemele.
Swedbanki tellitud uuringust selgus, et ligi kolmandik Eesti elanikest plaanib tänavu jõuludel kulutada jõululaua katmiseks ja pidustusteks 50–100 eurot ning vaid 13% arvab, et saab hakkama alla 50-eurose eelarvega.
Kantar Emori jõuluteemalisest uuringust selgub, et päkapikud on lastega peredes endiselt väga usinalt käimas ning igasse seitsmendasse Eestimaa peresse on tänavu oodata ka jõuluvana.
Artiklisarja esimeses osas räägivad 2024. aasta turundusmaastikust ning oma lemmikutest turunduskampaaniatest ja -aktsioonidest Alexela turundusjuht Mariliis Mähhar ning Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.
2023. aastaga võrreldes on Eestis kasvanud finantstundlike inimeste osakaal, kes on parimate pakkumiste otsingul, selgus dentsu Merkury Estonia uuringust.
Kaasaegses ärikeskkonnas on kaubamärgi tuntus ja eristumine iga ettevõtte kohustus. „Valgusreklaamindusest ja viidandusest on saanud valdkonnad, milleta kaubamärgid tuntust ei kogu ning ei jõua tihedalt asustatud ärimaastiku kaardile,” nendib reklaamlahenduste tootja Adfactory Design OÜ juhatuse liige Jan Mägi.