Turundust mõjutavad trendid toidutööstuses ja panganduses

Esimeses osas võtame vaatluse alla toiduainetööstuse ja panganduse trendid.

Orkla Eesti turundusdirektor Annika Oja räägib, et kestlikkuse osas läheb eestlastele pigem korda lähedal seisev ja käegakatsutav, mitte globaalsed mured. “Näeme seda Orkla tellitavast iga-aastasest uuringust, kus võrdluses on kõik Põhja- ja Baltimaad”, ütleb Oja. “Tervislikumate toitude eelistamine tuleb välja kõikidest uuringutest, aga ka reaalsetest valikutest. See on kirju maailm – töötlemata ja taimsest toidust, kõhutervist ja vaimset tervist tugevdava valikuni välja. Lisaks teevad ilma kõikvõimalikud toidulisandid ja nö rikastatud toidud. Maiustuste- ja snäkikategooriates on trendid piirkonniti pisut erinevad. Eestlased on pähklite ja puuviljade usku, Põhjamaades süüakse tervisliku snäkina pigem proteiinibatoone ja piimatooteid,” lisab Orkla Eesti turundusdirektor.

Oja räägib, et Rootsis on veganeid, taimetoitlasi ja loomsetest toiduainetest vaid kala eelistavaid inimesi kokku 9%, 43% peab end fleksitaarlasteks ja puhtaid omnivoore on vaid 25%. Eestis nimetab end omnivoorideks 83% elanikkonnast, aasta tagasi oli see arv 87%. Rootsi on jõudmas juba post-veganismi perioodi, kus endised veganid pöörduvad tagasi loomsete toiduvalikute juurde, sest tunnevad, et see on pikas perspektiivis tasakaalustatum ja tervislikum ning ka maitsvam. “Üldine trend on, et veganlus ei ole ilmtingimata enam eesmärk omaette, küll aga taimsete valikute osakaalu suurendamine oma toidusedelis, et sellega hoida nii tervist kui säästa keskkonda,” selgitab Oja.

A Le Coqi turundsujuht Katrin Vernik räägib, et globaalne trend toiduainetööstuses on andmete kasv ja nende tõsisem kasutamine.

“Nii nagu areneb personaliseeritud meditsiin, näeme maailmas 5 aasta pärast juba personaliseeritud elustiili (sh toitumise) kiiret arenemist. Tehisintellekt töötleb kogu seda data’t, mis on üksikinimene oma unikaalsusega ja pakub 360 kraadi isikustatud soovitusi sh toidu-joogi situatsioonipõhist valikut,” ütleb Vernik.

Eesti trend on Katrin Verniku arvates suurenev mure keskkonna pärast.

“Inimesed teadvustavad üha enam oma valikutest lähtuvat mõju planeedile ja suureneb soov tarbida kaks ühes: on hea mulle ja planeedile. Joogi (ja ka toidusektoris) näeme inimeste kasvavat „nälga“ toodete järele, mille tarbimine täidab kõrgemat eesmärki ja annab seeläbi rahulolu enda valikutest,” lisab Vernik

SEB Panga turunduse ja kommunikatsioonidivisjoni juhataja Silver Vohu toob välja ühe megatrendi, mida ei tohi ignoreerida ega kergekäeliselt võtta ükski Eesti ettevõte: see on jätkusuutlikkus laiemalt ja keskkonnasäästlikkus kitsamalt saavad paljude tehingute tegemisel peamiseks kriteeriumiks.

“Ettevõtted võivad avastata, et neid ei kutsuta järsku enam isegi pakkumist tegema, sest nad ei vasta enam turu standardile. Eraisik võib aga avastada, et ta on oma madala energiaklassiga eluaseme või suure CO2 heitmega sõidukiga „laulatatud“, sest võimalikud huvilised ei saa selle ostmiseks pankadest laenu või liisingut,” toob Vohu näite.

Trendidega mõtlematult kaasa jooksmisel on oht saada samapalju kahju, kui trende eirates. Jätkusuutlikkuse teemadel on SEB-le oluline tulla välja roheliste toodetega, mis vastaksid juba täna kõrgeimatele kriteeriumitele. Ilmselt saab rohepesu sellel kümnendil sama karmi hukkamõistu, kui rahapesu eelmisel kümnendil, seega tasub seada oma standardeid tootearenduses ja turunduses olulisemalt kõrgemale, kui võibolla tänane turg seda nõuab.

Coop Panga turundusdirektor Kristjan Seema prognoosib konkurentsi tihenemist pangateenuste turul, kus kindlale teenusele keskendunud fintech’id sihivad väga konkreetseid kliendisegmente oma hästi disainitud teenustega. “Näiteks on meie Eesti enda ükssarvik Wise, mis on alguse saanud lahendamaks klientide jaoks rahvusvaheliste maksete kõrge hinna ja kiiruse probleemi ja otsib nüüd uusi võimalusi, kuidas müüa täiendavaid teenuseid oma globaalsele kliendibaasile,” selgitab Seema. Teine arendgusuund on see, et suurte globaalsete e-kommertsi platvormide juurde tekivad finantseerimisteenuste pakkujad, kes pakuvad BNPL (Buy now, pay later) lahendusi. Seema toob näitena Affirmi, mis teeb koostööd Amazoniga ning pakub üle 50 dollariliste ostude eest võimalust tasuda osamaksetena. “See trend nõuab lähiaastatel pankadelt väga head klientide vajaduste tundmist, nendest lähtuvat tootearendust või partnerlust uute tegijatega,” arvab Kristjan Seema.