Millega arvestada dokumentide tõlkimisel ja mis muutub uuest aastast?

Uurisime tõlkebüroo Scriba juhilt Kudrun Tammelt, kuidas orienteeruda dokumentide tõlkemaailmas ning mida toob kaasa uue vandetõlgi seadusega 2015. aastal kehtima hakkav ametlike dokumentide võõrkeelde tõlkimise kord.

Ametlike dokumentide tõlkimist tarvis peaaegu igal alal tegutsevatel ettevõtetel, sealhulgas turundus- ja reklaamiagentuuridel näiteks lepingute või volituste tõlkimisel.

Esmalt tasub välja selgitada täpsed nõuded, mida välismaa asutus, ettevõte või kool dokumentide tõlkelt nõuab. Eestil on mitmete riikidega sõlmitud õigusabilepingud, tänu millele aktsepteeritakse meie asutustes väljastatud ingliskeelseid dokumente (näiteks sünni- ja abielutõendid) välisriigis algsel kujul ning lisaks polegi midagi tarvis. Täpsemat infot õigusabilepingute kohta saab Välisministeeriumi kodulehelt.

Kui asutuse poolt väljastatud ingliskeelne dokument siiski vastuvõetav pole, on kindel valik notariaalselt kinnitatud või vandetõlgi tõlge. Ent siingi tasub tähelepanu pöörata konkreetse riigi nõuetele: kuigi Eesti seadusandluse kohaselt on notariaalselt kinnitatud ja vandetõlgi tõlge võrdväärsed, nõuab näiteks Soome riik ametlikuks kasutuseks üldiselt vaid vandetõlgi tõlkeid.

Oluline on ka teada, et apostill ja notariaalne kinnitus ei ole võrdväärsed ega asenda üksteist. Notarite Koja määratluse järgi on apostill tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. See näitab, et dokument on õige ning selle väljastanud isik oli pädev seda väljastama, kuid see ei puutu tõlkesse! Notariaalselt kinnitatud tõlge näitab, et notarile on antud tõlkija tuttav, tema isikusamasus on tuvastatud ja tema allkiri tõlkel on õige.

2015. aasta algusest muutub seoses uue vandetõlgi seadusega ametlike dokumentide võõrkeelde tõlkimise kord.

See tähendab, et Eestis välja antud ametlikke dokumente võib võõrkeelde tõlkida vaid vandetõlk. Kui vastava võõrkeele vandetõlki Eestis veel pole, tuleb tõlge teha inglise keelde ning otsida tõlke sihtriigist pädev tõlkija, kes on valmis Eestis inglise keelde tõlgitud dokumendi omakorda lõplikku sihtkeelde tõlkima.

Võõrkeelest eesti keelde tehtud tõlkeid saavad kuni 2020. aastani kinnitada ka notarid, kuid notarid kinnitavad üldiselt vaid tõlkija allkirja õigsust ning ei kontrolli tõlke sisu. Samas ei saa notari juurde tõlkeid kinnitama minna igaüks, vaid ainult filoloogiharidusega spetsialist. Vandetõlgid seevastu teevad oma kutse saamiseks läbi keeruka kolme-etapilise eksamiprotsessi ja vastutavad enda tehtud tõlgete korrektse sisu eest.

Korrektne tõlkebüroo toimib kvaliteedipõhimõtete järgi.

Eesti kapitalil põhinev Scriba on väike ja personaalse lähenemisega tõlkebüroo, mis ei rakenda tõlkekombinaadi tüüpi võtteid ning teeb lisatasu nõudmata meeleldi kliendi heaks midagi lisaks, näiteks aitab välja uurida, mis kujul välisasutus dokumentide tõlget nõuab – kas notariaalse kinnitusega või vandetõlgi tõlget, apostillitud originaale vms.

Scriba lisateenused pakub lisaks professionaalsele tõlketeenusele tavainimese jaoks tundmatuid ja keerulisi lisateenuseid nagu kujundus, subtiitrite ajatamine, apostillimine ja legaliseerimine. Samuti vahendab tõlkebüroo vandetõlgi teenuseid.

Tõlgete mahtu arvestab büroo algteksti põhjal standardlehekülgedes, mis koosnevad 1800 tähemärgist ja tühikust ning tuleneb vanadest trükimasinalehekülgedest, millele mahtus 60 tähemärki 30 reas. Standardlehekülje-põhine arvestus ning täpsed kokkulepped kaitsevad nii tõlkijat kui ka klienti, sest tõlke pikenemine või lühenemine ei mõjuta lõplikku hinda ning algses pakkumises kirja pandud hind on ka see summa, mis jõuab arvele.

Tõlkebüroo Scriba tõlketeenuse hinna sisse kuulub ka toimetamine ehk tõlke väljastamisel vaatab tõlkijalt saadud teksti põhjalikult üle toimetaja ning kliendihaldurgi heidab enne kirja välja saatmist tõlkele kriitilise pilgu peale ja teeb väljastusülevaatuse. Meile on oluline teenuse kvaliteet, lepingutingimuste täitmine ning eelkõige klientide rahulolu.

www.scriba.ee

Autor: Gerli Ramler, Silja Oja