Mis on meeskonna emotsionaalne pangakonto?

Kogu tänane situatsioon on pannud proovile ka kõige tugevama meeskonnavaimuga kollektiivid. On suhteliselt keeruline hoida ühtset meeskonnatunnet, kui kolleegid kohtuvad teineteisega heal juhul kord nädalas – parimal juhul ikkagi kontoris, halvimal juhul veebi vahendusel või üldse mitte. Osakonnajuhid on kui Halloweeniks valmistuvad konksninad, kes töötajatelt muudkui midagi nõuavad, kuid emotsionaalselt vastu pole võimalik midagi eriti anda. Lihtsalt piirangud ja kartus kõige suhtes seavad omad piirid. Kuidas see kõik mõjutab töökeskkonda ning meeskonnatunnetust?

Stephen R. Covey bestsellerist raamatut “Väga efektiivse inimese 7 harjumust” teab täna enamik juhte. Raamatu autor räägib detailselt, mis on emotsionaalne pangakonto, kuidas seda täita ning millised tegevused kontolt “valuutat” vähendavad.

Sissemakse emotsionaalsele pangakontole on näiteks töötaja mõistmine, väikeste asjade märkamine ja lubaduste täitmine. Mida enam sissemakseid on kontole eelnevalt tehtud, seda koostööaldimad on töötajad raskematel aegadel ja muutuste läbi viimisel. Viimase kuue kuu jooksul ei ole olnud palju võimalusi sissemakseid teha.

Kui sina tööandjana oled tööintervjuul lubanud, et teeme kord kvartalis või 1-2 korda aastas meeskonnapäevi, motivatsiooniüritusi, kontoris paneme tähele väikeseid detaile, siis tänane olukord seda ei toeta. Töötajad olid varasemalt kõikide nende hüvedega harjunud ja pikk kodukontoris viibimine on inimeste emotsionaalse pangakonto nullilähedale või lausa miinusesse viinud. Selline töötaja ei ole kindlasti edasiviiv.

Motivatsioonipäevad, õlalepatsutused ja kiidusõnad hea töö tegemise eest, päevased meeskonnaüritused, heategevuslikud ettevõtmised, lõunalauas ühiste naljade jagamine, võistlused kolleegide vahel – kõik need tugevdavad ühtset meeskonnatunnetust. Iga tegevus teeb korraliku sissemakse töötaja emotsionaalsele pangakontole. Millal sinu osakond viimati võttis ette ühtse meeskonnatööpäeva?

Meeskonna tänamine läbi ühtsete lõõgastavate ettevõtmiste on täna olulisem kui kunagi varem. Mingil hetkel on meil kõigil vaja pastakas käest visata, töömured kontorisse jätta ning ühiselt üks vinge päev veeta.

“Möödunud majandusseisaku korral tõmmati kiirelt üritustele kriips peale, sest lihtsalt vahendid puudusid,” sõnas Frank Eventsi asutaja ja projektijuht Leho Luukas, kes on 15 valdkonnas töötamise aasta jooksul näinud erinevaid majandusolukordi. “Sel korral on situatsioon hoopis teine – on hulk ettevõtteid, kelle eelarves on vahendeid, kuid teadmatuse ja kriitilise olukorra tõttu kardetakse lihtsalt suuremat meeskonnaüritust korraldada. Ettevõtete juhid on nõus faktiga, et meeskonnaüritust on vaja, sest nad näevad, kuidas nende inimeste motivatsioon on kesine ning tööülesannete koos tegemine keerulisem, sest ühtsustunne on kõvasti langenud.”

Suuremates organisatsioonides soovitame võimaluse korral väiksemate ja keskmiste meeskondadega teha erinevaid tiimiüritusi. Oluline on taastada koostöö ja usaldus just nende tiimiliikmete vahel, kes igapäevaselt omavahel peavad suhtlema.

Turvalisem on vabal ajal ümbritseda ennast nende inimestega, kellega igapäevaselt niikuinii lävid – pere, kolleegid ja lähedased sõbrad. Seega meeskonnaga ägedad väljasõidud, matkad, seiklusmängud on igati soositud ettevõtmised. Eriti kui tegemist on õues toimuva üritusega. Suured avalikud üritused on kohad, kus kokkupuude võõrastega on suurem ja hiljem raskem lähikontakte tuvastada.

Kui olukord muutub taas väga kriitiliseks, siis alati jääb võimalus läbi viia ägedaid meeskonnaüritusi, kasutades erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Võimalikke koostegemise variante on suur hulk. Iga klient ja nende vajadused-nõudmised on erinevad.