Instagrami südamete kadumise mõju turundusele

Kogu digiturunduse ja influencerite maailm on ootel – mis saab edasi, millised muudatused toob endaga kaasa Instagrami südamekeste kadumine? Samal ajal keskmine Eesti mõjuisik pole sellele ilmselt tähelepanu pööranudki. See on kauge tulevik, millega pole vaja end vaevata, tegeletakse siis kui aeg käes on.

Instagrami enda sõnul soovivad nad, et kasutajad keskenduksid rohkem sisule, mitte sellele, palju meeldimisi pildike kogub. Aga kas siis praegu polegi sisule keskendutud? Kas on toodetud sisu, mis rahvale meeldiks? Sinisel taustal pilte, mis panevad inimesi altimalt topelttäppima kui punasel taustal pildid?

Olgem ausad, ega südameke ei maksa sinu äripinna renti või töötajate makse, seda teeb ikkagi reaalne müük, mille sa saavutad hea sisuga. Ja Instagram ongi muutunud ilusaks kataloogiks. Ilusamaks kui päris maailm. Instagramis on vähem pisaraid, rebenenud kleite, aukus taldadega kingi, plasttopsis märjukest. Vähem päris elu – sest inimesed tahavad näha filmilikku, glamuurset, säravat elu, milles nad ise ehk tihtipeale osaleda ei saa. Kas brändi koht on olla seal, kus on tihtipeale võlts sisu, või seal, kus on reaalne ja ehe sisu?

Nagu ma alati öelnud olen, siis igal sinu digiturunduse tegevusel peab olema eesmärk. Tihti on minult palutud abi ja strateegiat, et ma aitaks Instagramis „elu“ käima lükata. Aga kui ma küsin firmadelt, miks sa Instagramis tahad olla ja millist sisu sa hakkad pakkuma ning kuidas see sinu müüki kasvatab, siis jäävad vastused napisõnaliseks. Tihti tehakse midagi, sest kõik teised teevad ka. Sedasi aga kaugele ei purjeta.

Olgem ausad, ega keegi ei tea veel täpselt, mis siis saama hakkab kui südamekesed kaovad, aga ennustada võib ju ikka. Ma päris selgeltnägija juurde tarokaartidelt abi paluma ei läinud, aga nii palju kui ma olen teemal silma peal hoidnud, võib välja tuua järgneva.

Kui varem oli brändidel kerge vaadata, et isikul X on 100K followeri ja piltidel keskmiselt 5000 laiki, siis tundus asi õige. Kui laike oli 500, tundus asi kahtlane. Nüüd kui südamed ära kaovad, muutub see keerulisemaks. Kellel on siis ostetud jälgijad ja kellel mitte? Kuidas selgeks teha, kellega koostööd teha? Kellelgi ei ole aega põrgatada kümneid kirju ning taustauuringuid teha ja koostada. Okei, ilmselt jäävad endiselt alles tööriistad, mis keskmist engagement'i mõõdavad. Seega tuleb ka turundajatel natukene rohkem vaeva näha, et läbi närida, kellega tasub koostööd teha. Lihtsam on jätkata nendega, kellega juba kokkupuude olemas ning tulemused teada.

Kui varem oli kerge brändi ees oma follower'ide ja meeldimiste arvuga edvistada, siis nüüd peavad nad hakkama reaalselt tõestama, miks on koostöö temaga parem kui kellegi teisega ning miks on tema jälgijad firma jaoks parim sihtgrupp. Tegelikult võiksid mõjuisikud seda praegugi teha, aga nad on tänu meeldimistele mugavustsooni sattunud.

„Vaata kui palju laike mu pildil on!“ taovad nad rusikaga vastu rinda, kui endale sadu eurosid maksvaid tooteid küsivad. Paar Instagrami story't, feed'i pilt ja 500€ arve. See on see, mida hetkel pakutakse. Jah, kui sa parasjagu brändingut teed, siis see ongi okei. Aga 500€ eest, mida mõjuisiku paari pildi alla matta, saad sa näiteks Google'is 70 000 vaatamist. Valikute küsimus, eks?

Kui südamekesed kaovad, suureneb konkurents. Esiteks nende mõjutajate vahel, kes on oma jälgijaskonna ise kasvatanud, sest südamekestest rohkem hakkab lugema brändide kaasatus. Teiseks kukuvad ühele pulgale nii päris kui ka ostetud jälgijatega kontod. Keegi ei tee enam kindlaks, kellel kui palju südamekesi piltide alla koguneb. Ja engagement võib olla sama jälgijate arvu juures suhteliselt sarnane.

Ma olen enam kui kindel, et koos südametega kaob ka suur hulk kasutajaid ja seda just firmade näol, kes keskenduvad taas traditsioonilisematele kanalitele nagu reklaampostitused blogides ja sisuturundus uudisteportaalides, sest see tagab neile kordades parema nähtavuse otsingumootorites ja loogiliselt võttes ka rohkem müüki.