Avaliku sektori parim kampaania: XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm"

Laulu- ja tantsupeo sotsioloogilise uuringu (Tartu Ülikool, 2013) järgi on laulu- ja tantsupeo liikumine Eestis väga tugev. Absoluutne enamus (96%) peab pidu oluliseks sündmuseks, kusjuures umbes pool eesti rahvast (51%) on olnud peol ise osaline (laulja või tantsijana), 2/3 publiku hulgas peole kaasa elanud ja enamus (90%) jälginud tele- või raadioülekandeid.

Ehkki laulu- ja tantsupeo traditsioon on väga pikkade kultuuriajalooliste juurtega sündmus, mille ulatus ja mõju mainitud uuringu põhjal on ühiskonnas kestev ja üldine, on iga laulu- ja tantsupidu omaette sündmus, mida luuakse iga kord uue kunstilise meeskonna poolt tugevalt piiratud ajaraamis. Kõrvuti muusika ja tantsuga on ülitähtsal kohal väärtused, mida laulu- ja tantsupidu, kui sümbolväärtusega sotsiaalne nähtus endas kannab ja presenteerib.

Kommunikatsiooni vaatest tähendas see kõigi sõnumite aja- ja asukohast sihtimist ning laulu- ja tantsupeo aegadeülese loo ja liikumise jaoks oluliste väärtuste edastamist selges keeles ja sihtrühmadele mõistetaval viisil. Seejuures on tähtsal kohal väljakujunenud tavad ja ootused, mida tuli silmas pidada ja millega arvestada. Oluline osa selle loo jutustamisel oli inimestel endil ja nende kaasamisel laulu- ja tantsupeo liikumisse.

Laulu- ja tantsupeo kommunikatsioon esitas neli peamist väljakutset, milleks olid selgitada ja tutvustada juubeliaasta raames traditsiooni pikka ajalugu, kaasata inimesi peo ettevalmistustesse, jutustada juubelipeo lugu ning juhtida kõigi osapoolte ootusi korralduslikes küsimustes.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ osutus läbi aegade suurimaks laulu- ja tantsupeoks, millest sai osa enamik Eesti rahvast ja suur hulk inimestest ka piiri taga.