Mariliis Beger: kuidas 4-aastane mulle jutuvestmise õppetunni andis

Kuuldused traditsioonilise turunduse surmast on juba aastaid levinud. Elame ju ajajärgul, mil müük ja turundus on sulamas ühte meelelahutuse ning sotsiaalmeedia heakskiiduga. Idee, toote või teenuse tavapärane müük ja reklaam on asendumas eluliste soovitustega, mis tulevad sõpradelt, kliendilt või lausa kuulsuselt. Suund on ju tegelikult õige – kuna inimese aju suudab sõnumit mõista ja infot mäletada just tänu seostele, toimivad lood paremini kui pelgalt faktid plakatil.

Digitaalses turunduses on prioriteediks brändi inimlikustamine ehk sellele näo ja hääle andmine ning loosse põimimine. Sama kehtib tööandja kuvandi loomisel, mis pole tähtis üksnes talentide värbamiseks ja hoidmiseks, vaid võimestab kogu ettevõtet.

Nagu Carlos Gil oma raamatus “Turunduse lõpp” selgitab, võivad töötajad olla organisatsiooni narratiivi edastamiseks parim hääletoru ning sotsiaalmeedia annab neile selleks suurepärase platvormi.

Lugude jutustajaks võib olla praktikant, kes muljetab vaimustunult oma esimesest tööpäevast, personalijuht, kes räägib emotsionaalselt oma uuest karvasest pereliikmest, või juhatuse liige, kes tutvustab ettevõtte jõusaalis oma treeningkava. Oluline on tunda sihtgruppe, kellele sõnumit edastatakse, ning vastavalt sellele leida ettevõtte seest lugusid, mis läheksid neile korda ja tekitaksid emotsioone.

Tööandja kuvandi loomine algab ettevõtte seest ning potjomkinlusel pole pikka pidu. Organisatsioon ei saa paista väljapoole ilus, kui sees pole asjad korras. Töötajad saavad olla ettevõtte saadikud vaid siis, kui nende edastatav sõnum on “päris” ning nad ise usuvad sellesse. See paneb ka ettevõtet rohkem pingutama, teades, et väikseimgi viga võib levida sekunditega kulutulena üle maailma.

Kõige mõjusamad lood on reeglina need, mis pole kommunikatsiooniosakonna poolt ette kirjutatud, vaid mis tekivad orgaaniliselt, töötajate endi initsiatiivil. Ehedus on olulisem kui detailideni viimistletud lauseehitus. Just see kõnetab ja loob emotsiooni. Usutavust suurendab seegi, kui töötaja sotsiaalmeedia leht sisaldab töökoha väliseid postitusi ning ülejäänu lehe sisu käib ettevõtte väärtustega ühte jalga.

Suurimad riskid töötajate kasutamisel lugude jutustamisel on kontrollimatus, mida ja millal töötajad ettevõttest postitavad. Lõpuni seda kontrollida ei saagi, kuid reeglite kehtestamise asemel tuleks töötajatele anda selged soovitused ning näpunäited, sest kasu, mida töötajad saavad lugude jutustamisest ettevõttele tuua, on seda riski väärt.