Veebist leitud fotode kasutamine on pealtnäha lihtne ja süütu tegevus, kuid tegelikult tuleb alati eeldada, et pilt on autoriõigusega kaitstud. Ei tasu jääda lootma, et keegi selle väärkasutust ei märka – ka Eestis on ettevõtteid, kes seiravad fotode kasutamist ja kellele fotograafid on andnud volituse nõuda autoriõiguse rikkumise eest hüvitist.
Autoriõiguse seadus ütleb, et autoriõigusega kaitstakse originaalset teost. Mõnikord tundub, et internetist leitud foto pole originaalne ja seetõttu arvatakse ekslikult, et autoriõigus sellele ei kehti. Originaalsus ei tähenda aga, et foto peab olema kõrge kunstilise tasemega või uudne. Selle muudavad originaalseks autori isikupärased valikud. Ka esmapilgul tavalisena näiv ülesvõte mõnest tuntud hoonest võib olla originaalne ja autoriõigusega kaitstud, sest fotograaf on valinud ainuomase rakursi, fookuse, valguse ja kaamera seadistuse. Kaitset ei välista ka see, kui pildil puudub autorile viitav vesimärk või ©-kujutis. Vaikimisi tuleb alati eeldada, et foto on autoriõigusega kaitstud.
Seotud lood
Mai algul kandis Patendiamet kaubamärgiregistrisse Uus Maa kinnisvarabüroo kahest värvitoonist koosneva kaubamärgi. Tegu on esimese värvimärgi kategoorias registreeritud kaubamärgiga alates 2019. aastast, kui Patendiamet seda liiki märkide taotlemise ettevõtjatele võimalikuks tegi.
Mõeldes nimele kui brändile meenuvad esmalt erinevad artistid. Tegelikult kasutab oma nime kaubamärgina igaüks, kes enda nime alt tooteid-teenuseid pakub ja ihkab olla tuntud just oma nime vahendusel. Paraku ei kiputa Eestis sellistele tähistele kaubamärgikaitset taotlema.
Kaubamärk on tähis, mida kasutatakse ettevõtjate toodete ja teenuste eristamiseks. Seetõttu ei tohi eri ettevõtjate sarnaste toodete-teenuste tähistamiseks kasutatavad kaubamärgid olla sarnased. Ehkki see tõde tundub enesestmõistetav, on selle tagamine praktikas mõnikord keeruline ja kaubamärkide vahel tekib sarnasuse konflikt. Kuid millisel juhul üldse saab öelda, et kaks kaubamärki on omavahel sarnased ja kuidas sellist olukorda vältida, selgitab Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees Tanel Kalmet.
Kas on tõsi, et kui räägime „boltimisest”, mõtleme selle all mistahes sõidujagamisteenust? Või kas „tinderdamine” seostub internetis tutvumisega üldiselt? On see nii või mitte, igatahes peavad populaarseid tooteid-teenuseid pakkuvad, suure turuosaga ettevõtted olema valvel, et nende kaubamärgid ei muutuks tavakeele sõnadeks, mille kaubanduslikku päritolu enam keegi ei mäleta.
Digiposter OÜ tooteportfellis on 70 digiekraani kaubanduskeskustes, üle 300 digipostri jaekettides ning 18 suurt väli LED-ekraani. Olemasolevale on lisandumas aga ka esimene ehituskett – kvaliteetsete siseekraanidega ning raadioga saavad kaetud kõik Bauhofi kauplused üle Eesti.