Eesti turundusharidus - kus oled ja kuhu lähed?

Eesti turundushariduse hetkeolukord on oluline teema nii nende jaoks, kes plaanivad enda teadmisi täiendada, kui ka ettevõtjatele, kes oma meeskonda turundusinimesi otsivad. Kas ettevõtjad ikka saavad piisavalt hea haridusega turundusinimesi ja kui populaarne on turundusharidus noorte seas?

Kerem naljatles, et Eesti turundusharidus on paremas olukorras kui Eesti teed.

Kull nentis, et turundusega ei tegele ainult turundusjuhid, vaid ka tegevjuhid ja personalijuhid. Kerem lisas, et paljud kogenud turundajad liiguvad edasi teistesse valdkondadesse ja seega on vaja uusi inimesi.

EBS ja Mainor on mõlemad eraülikoolid ning mõlema kooli õpilaste seas on turundus finantsainete järel populaarsuselt teisel kohal. EBSis pole eraldi turunduse õppekava, vaid see on üks osa ärijuhtimise õppekavast. Turundus on kõrvaleriala, mis moodustab õppekavast kolmandiku, ülejäänud on majanduse, ärinduse ja sotsiaalteaduste ained. Mainoris on olemas turunduse õppekava, aga see on samuti nii üles ehitatud, et tudeng saaks lisaks turundusele ka ettevõtlus- ja finantsaineid.

Kulli sõnul on praegu nõutud internetiturunduse ja sotsiaalmeediaturunduse spetsialistid.

Kull ja Kerem olid ühel meelel, et kõrgkoolist ei tule väga kitsaste teadmistega turundusspetsialisti ning pidasid tähtsamaks üldteadmisi. Keremi sõnul on oluline kasvatada turundusinimesi, kes on võrdsed partnerid ettevõtte juhtkonnale ja saavad aru, kuidas turundusotsused on seotud finantsidega.

Kerem tõdes, et töökuulutustes esitatakse tulevasele turundusinimesele sageli väga kõrgeid nõudmisi ja vähemalt 2-aastast töökogemust, isegi kui tegemist on lihtsama turunduspositsiooniga, mis sobiks hästi ka alles karjääriteed alustavale inimesele. Kull lisas omalt poolt, et paljud ettevõtted soovivad saada konkreetsete oskustega turundusspetsialisti, kuigi tegelikult tuleks otsida pigem strateegiliste oskustega turundusinimest.

Kulli sõnul muudab olukorra keeruliseks ka see, et hetkel on üheselt defineerimata, millistele nõudmistele peaks vastama turundusspetsialist, turundusjuht ja turundusdirektor.

Kerem tõdes, et kõrgkoolid on justkui kahe pooluse vahel: ühest küljest tahetakse kaasaegseid oskusi (sotsiaalmeedia, digiturundus, internetireklaam), teisalt üldoskusi (suhtlemis-, meeskonnatöö- ja väljendusoskus). Ta tõi näiteks, et tudengid eelistavad uuemaid valdkondi ja tööandjate poolt oluliseks peetud traditsioonilised kommunikatsiooniained saavad õppuritelt tihti kriitilist tagasisidet.

Kerem ja Kull nõus, et Eesti turundusharidus on üldjoontes samal tasemel nagu Euroopa ja Ameerika juhtivates koolides. Nii EBSis kui ka Mainoris hoitakse rahvusvaheliste ülikoolide õppekavadel ja õpetamisviisidel järjepidevalt silma peal.

Kas turundust tasub õppida ja kuidas kooli lõpetanud üliõpilased tööturul hakkama saavad - kuulake saadet ja saate teada! Saadet toetab ROI reklaamkingitused.