Podcast’ide populaarsus seab uued ärilised väljakutsed

Podcast’ide kasvav populaarsus terves maailmas on tekitanud ka eestimaalaste seas ootuse erinevate audiosaadete osas. Maailmas on 700 000 erinevat podcast’i, rohkem kui 100 erinevas keeles. Eestis tegutsevad raadiojaamad on juba mõnda aega võimaldanud oma kodulehelt ja äppidest jutusaateid järele kuulata ning seetõttu ei ole podcast kui formaat inimestele võõras. Alati ei ole aga podcast ja raadiosaade võrdsed. Eriti hetkel, kui see puudutab reklaamimüüki ja tulu teenimist.

Eelmise aasta oktoobrikuus tõi Delfi turule podcast’ide (taskuhäälingute) keskkonna Delfi Tasku, mis koondab enda alla erinevate valdkondade saated.

Delfi tootejuhi Lauri Toomsalu sõnul on podcast’ide ärimudeli leidmine kõige suurem väljakutse: “Podcast’ide suur populaarsus, nende heal tasemel tootmine ja keskkondade haldamine on reaalne kuluartikkel, kui sa soovid toota kvaliteetset ja erinevat sisu. Eestis käsitletakse podcast’e reklaamimüügi kontekstis paljuski tavaraadio kanalina, mis ei ole enamasti õige.”

Podcast’id katavad teemadena üldiselt mingit nišši, millele võib tekkida suur kuulajaskond. Nišitoodete heaks omaduseks on see, et selle tarbija on üldjuhul lojaalne, ta teab, mida kasutab, kuulab, vaatab. Sama kehtib ka podcast’ide kohta. “Meie toodetavad podcast’id on kõik mingist konkreetsest valdkonnast. Nende kuulajad kuulavad saateid teadlikult ja on ennast subscribe’inud või follower’iks märkinud selleks, et uusi episoode esimesena kohe kuulata saaks,” lisas Toomsalu.

Kui tavaraadio puhul on reklaami sihtimine rohkem juhuslik ega ole võimalik päris täpselt määrata, mis huvigruppidega kuulajad on, siis podcast’idega on asi pisut lihtsam. Siiski on podcast’ide valdkonda vaja reklaamiklientidele rohkem lahti rääkida – millised on võimalused saadete brändimiseks ja tootepaigutuseks. Maailmas on populaarseimad podcast’ide teemavaldkonnad kultuur ja ühiskond, äri, meelelahutus, poliitika ning tervis. Sarnane populaarsuse muster on ka Delfi Tasku podcasti'de valdkonnas.

“Podcast’ide puhul on täna kõige suuremaks väljakutseks siiski selle n-ö uue formaadi pakendamine. Klassikalist reklaamklippi, mis on toodetud raadiojaama lineaarseks vaheklipiks, on podcast’i keeruline integreerida. Seda saab teha, aga see ei taha oma olemuselt sinna sobituda. Podcast on siiski erilisem formaat kui tavaline FM-raadio. Kuulajad on lojaalsed, ootavad uusi episoode ja tajuvad saadetes toimuvat teisiti. Podcast’i episoodidel ei ole vahepause, kus loetakse ilmateadet, uudiseid või mõnda muud infot. Podcast keskendub ainult olulisele – saatele endale,” rääkis Ekspress Meedia veebireklaami osakonna juht Sander Maasik.

Ekspress Meedia analüütika üksuse juht Ivar Krustok ütles, et lisaks eeltoodule on podcast’id laialt leitavad, mitte ainult ühest kindlast kanalist kuulatavad. “Kui enamasti on kanalite toodang seotud nende enda kanaliga, siis podcast’id on rohkem mõeldud vabalt levima, seega võivad palju kuulajad tulla erinevate podcast’ide rakenduste kaudu ega pea kunagi väljaande kanalit külastama ega ka sellest midagi teadma,” lisas Krustok.

See võimaldab väga paljudel brändidel ja meediaväljaannetel endale püsikuulajaid juurde saada, ilma et kasutaja oleks kunagi tutvunud nende tavapäraste meediakanalitega.

Delfi Tasku podcast’e on kuulatud 10 kuuga kokku rohkem kui 6 miljonit korda. Delfi podcast’id on kuulatavad kõikides suuremates rakendustes nagu Spotify, iTunes, Soundcloud, Google Podcasts, Castbox jne.