Rainer Olbri: Suunamudija ei ole bänner

“Turundaja, ära hinda suunamudijate mõju samade parameetritega nagu näiteks bännereid – et mida rohkem sinu sõnumit nähakse, seda parem. Sotsiaalmeedias ja mõjuisikute kasutamisel on teised reeglid," ütles Olbri.

Olbri sõnul on tema jutt küll turunduse A ja O, kuid kuna ta näeb, et nende põhimõtete vastu endiselt eksitakse, pole patt üldteadmisi korrata.

Turundajatel on tänapäeval liiga palju võimalusi ja nendesse on lihtne ära uppuda. Ei suudeta seisukohtadele kindlaks jääda, tahetakse kõike katsetada ja igas meediumis korraga toimetada. Selles võimaluste virr-varris on aga sotsiaalmeedia turunduse baasteadmised meelest läinud. Piltilikult öeldes siseneme turundusmaailma maja viiendalt korruselt, aga ei tea, millest vundament tehtud on.

Sotsiaalmeedias mitte klouniks jäämise retsept algab endalt kahe tähtsa küsimuse küsimisest:

1.Mida me tahame sotsiaalmeedias rääkida?

2.Kes meid üldse kuulata tahab?

Kõlavad liiga lihtsalt, kuid minu kogemus näitab, et turundajad unustavad selle lihtsa baasinfo ära. Kas meil üldse on midagi rääkida? Kas see, millest tahaks rääkida, sobib Instagrami, YouTube’i või hoopis mujale?

Soovitus 1: Mõtle välja fookus, millest tahad rääkida ja seejärel leia sobiv kanal.

Sotsiaalmeedia kasutamisel mõjutavad meid trendid. Tundub, et peaks justkui kõikides suurimates kanalites kohal olema, sest “kõik teised ju on”. Ja siis me unustame küsimuse, et mida MEIE tahame rääkida ja tundub, et peaksime rääkima nii nagu konkurendid seda teevad. See on lõks! Me peame valima oma kanalifookuse vastavalt sellele, mida MEIE tahame rääkida. See on basic, aga selle vastu endiselt eksitakse.

Inimestel on kanalite suhtes ootused, näiteks Instagramis oodatakse head visuaalset sisu. Kui sul pole fotokeeles midagi öelda, siis ära sinna mine. See on punnitamine, ei too kasu ei vaatajale ega brändile. Ära karda endalt küsida: “Võib-olla me ei peaks Instagramis olema?”

Soovitus 2: Ära räägi kõigiga lihtsalt sellepärast, et sulle meeldib rääkida!

Kes sind siis kuulata soovib? Minu enda meetod on selline, et kui persoona on paigas, otsin Google’ist ka vastava näopildi talle juurde. Vaatan mõni hetk talle otsa ning saan paremini aimu, mis info teda huvitaks ja mis info teda ei huvita. See on meelevaldne, aga aitab siiski parema tunnetuse saada. Endiselt postitavad liiga paljud turundajad pilte ja videosid oma uutest kontoritest või saab kellegi õepoeg endale uue kaamera ja tal lastakse mõned “vahvad videod” teha, millega oleks ideaalne “oma YouTube’i kanal” avada. Kas sinu sihtgruppi see päriselt ka huvitab?

Soovitus 3: Oled selgeks mõelnud, mida rääkida? Nüüd on vaja mõelda, kelle abiga seda rääkida!

Üksinda oma vankri ees tuututades klienti ostma ei saa. Tee seda mõjuisikute abiga. Aga keda kasutada, keda panna oma lugu rääkima? Sel puhul ära vaata ainult mõjuisiku järgijate arvu. Numbrid on küll tähtsad, aga esimene küsimus on, kes meie lugu üldse rääkima sobib?

Näen oma töös endiselt väga palju seda, et tehakse liiga paljude mõjuisikutega korraga koostööd. Mitmed brändid on võtnud selle suuna, et anname suunamudijatele asju, teeme koostööd ja küll siis oleme sotsiaalmeedias tegijad. See on meetod, kuidas end klouniks teha ja brändi väärtust devalveerida. Turundajad võtavad koostööd mõjuisikutega nagu bännerreklaame, et mida rohkem on ja mida rohkem nähakse, seda parem. Aga suunamudija pole bänner ning ei saa samade parameetrite järgi kasu hinnata. Kui sa ei tea, kes sulle sobiks, mõtle sellele, kes sulle EI sobiks.

Kõikides kohtades ei pea olema, kõigiga ei pea rääkima ja kõiki mõjuisikuid ei pea kasutama.

Mõtted pani kirja Levi Turundus partner ja kommunikatsioonistrateeg Helen Külaots