Facebooki esindaja: mobiilistrateegiata ettevõtted ei jää konkurentsis ellu

Eesti ettevõtted peavad olema tähelepanelikud, et mitte maha magada sajandi võimalust: me oleme seisnud mobiilse tuleviku lävepakul juba mitu aastat ning praegu on viimane aeg see ületada. Tõhus mobiilistrateegia jõuab tarbijateni mõistliku hinnaga ja toob otsest kasu.

Mobiiliseadmetele üleminek on olnud kõige drastilisem muutus meedia tarbimises alates trükipressi leiutamisest 15. sajandil. Ja see ei ole liialdus: kui 50 miljoni inimeseni jõudmiseks kulus teleril enam kui kümme aastat, siis nutitelefonid jõudsid viie aasta jooksul koguni miljardi inimeseni.

See megatrend võtab ühe suuremaid tuure – ennustuste kohaselt täitub aastaks 2025 viie miljardi mobiilse interneti kasutaja piir. Rahvusvahelise mobiilsideoperaatorite ühenduse GSMA 2018. aastal esitatud raporti kohaselt arvatakse, et nutitelefoni ökosüsteem panustab aastaks 2022 maailmamajandusse 4,6 triljonit dollarit (5% SKP-st), võrreldes 2017. aasta 3,6 triljoni dollariga (4,5% SKP-st). Juba täna näeme olukorda, kus inimesed eelistavad umbes kaks korda rohkem oma vaba aega veeta nutitelefonis kui näiteks arvuti taga.

Üks on kindel – mobiilistrateegiata ettevõtted jäävad sellistes tingimustes teistest kaugele maha.

Facebook sisenes mobiilseadmete segmenti õigel ajal – 2012. aasta septembris teatas Mark Zuckerberg, et Facebook keskendub rakenduse loomisele. Tänapäeval on see iseenesestmõistetav, kuid toona peeti seda ettevõtte strateegiliseks suunamuutuseks. Tol hetkel ei eksisteerinud veel Androidile mõeldud Facebooki rakendust ning kuus kuud varem ei jooksnud Facebookis ühtegi mobiilireklaami. Tänaseks moodustavad nutiseadmetele suunatud reklaamid umbes 94% Facebooki kogu reklaamitulust.

Kui omal ajal oli ettevõtte mobiilisõbralikuks kohandamine tohutu risk, siis seitsme aasta jooksul on maailm suure sammu edasi liikunud ning tänaseks on mobiilne eksistents pea kõigi ettevõtete edu jaoks kriitilise tähtsusega.

"Mobiilistrateegia" võib kõlada väljendina, mille leiab vaid suurettevõtete arengukavadest, kuid tegelikult vajavad seda ka kõik Eesti väikeettevõtjad ja keskmise suurusega ettevõtted. Strateegia eesmärk on leida viis, kuidas jõuda tarbijate nutiekraanidele – õnneks ei ole tänapäeval selleks keerulisi tööriistu vaja. Piisab vaid hõlpsalt hallatavast leheküljest Facebookis või Instagramis.

See on hea näide sellest, kuidas mobiilseadmete areng on turundamise demokratiseerinud. Pean silmas, et platvormidel nagu Facebook ja Instagram pakutakse keskmise suurusega ja väikeettevõtetele samu võimalusi ning tööriistu oma toodete ja teenuste reklaamimiseks, mis on kasutusel maailma suurimatel rahvusvahelistel brändihiiglastel. Kaasaegsete tööriistadega leiab kliente mõistliku hinnaga ning saab lihtsa vaevaga ka mõõta, kuidas tegevused müüki mõjutavad. Ettevõtetele tähendab see otsest kasu.

Küsisime Facebooki teenuste kasutamise kohta Euroopa ettevõtjatelt, ning 68% neist leidis, et Facebook on aidanud neil kasumit kasvatada. 83% nõustus, et see aitab neil ka uusi kliente leida. Koguni pool küsitlusele vastanud ettevõtetest on pärast Facebookiga liitumist võtnud tööle rohkem inimesi, sest nende toodete ja teenuste järele on nõudlus sedavõrd palju kasvanud, et neil läks tarvis lisatööjõudu.

Seega pole ime, et üha enam ettevõtteid otsustab oma nähtavust veebis tõsta. Meie hinnangul kasutab Facebooki igakuiselt enam kui 140 miljonit ettevõtet (peamiselt väikeettevõtted) – et jõuda uute klientideni, kasvatada brändi tuntust ning luua ka töökohti ja saada oma kogukonna sotsiaalseteks sõlmpunktideks.

Veebilehtede reklaamtööriistad võimaldavad Eesti ettevõtjatel kõnetada potentsiaalseid kliente kohas, kus nad parajasti olema juhtuvad ning läbi seadmete, mida nad kõige tihemini kasutavad.