Tarbija ahnus, isekus ja ükskõiksus on turundaja suurimad väljakutsed

Ja siis on veel ka variant teadlikult tarbida – sõita elektriautoga, sorteerida prügi, käia süüa ostmas oma karbiga ja viia vanad riided taaskasutusse. Siin on palju "agasid". Näiteks muidu keskkonnasõbralikke elektriautosid laetakse Eestis "musta" põlevkivielektriga. Riideid on pea võimatu ümber töödelda, sest kangad on segu mitmest materjalist. Oma karbiga supermarketist toitu ostes võid tekitada järjekordse listeeriapuhangu. Ja nii edasi.

Kogu see teema on täis vastuolusid ja raskeid valikuid. Globaalses vaates on selleks majanduskasv vs tarbimise vähendamine. Igapäevaelus käib võitlus meie enda mugavuse (kas pole mugavam hommikul üksi oma autoga tööle sõita, selle asemel, et bussis trügida) ja teadlike valikute vahel. Ja seadusandja jaoks käib lahing tihti tarbijate ohutuse vs keskkonnasäästlikkuse vahel (tihedalt plastikusse pakendatud toit on ohutum ja säilib kauem kui lahtiselt müüdav).

Kommunikatsiooniekspert ja endine minister Janek Mäggi arvab, et inimesed sooviksid senisest veelgi rohkem tarbida. "Nende hulk, kes tarbivad vähem, kui nende rahakott võimaldab, on ikka väga väike," ütleb Mäggi. "Kuigi paljud inimesed juba teevad täna teadlikke valikuid ja raiskavad vähem, võtab üldine hoiakute muutus ikka väga kaua aega," lisab Mäggi.

USA keskkonnaaktivist Gus Speth on öelnud, et teadlaste arvates on meie suurimad probleemid kliimamuutus, ökosüsteemida häving ja liikide mitmekesisuse vähenemine – ja teadus suudab need probleemid 30 aastaga lahendada.

Tegelikkuses on suurimateks probleemideks osutunud inimeste ahnus, isekus ja ükskõiksus. Nende probleemide lahendamiseks on vaja kultuurilist ja spirituaalset muutust, mida teadlased ei suuda lahendada.

Kantar Emori eksperdi Heidi Reinsoni arvates ei saa eeldada, et muutus tuleb tarbijate poolt. "Üldiselt teeb tarbija ikka enda jaoks mugavaid ja soodsaid valikuid. Teatud osa tarbijaid võivad olla küll väga teadlikud, aga mass käitub ikka enda mugavust ja kasu esiplaanile seades," arvab Reinson.

Reinsoni arvates saab muutusi esile kutsuda ennekõike seadusandja. "Eesti taaskasutatakse suur osa plastpudeleid seetõttu, et meil on toimiv pandipakendi süsteem," toob Reinson näite.

Aga ka turundajad ja tootearendajad saavad olulisi muutusi esile kutsuda.

"Turundajatel on võimalus miljonite inimeste käitumist suunata ja sellega kaasneb vastutus. Üks väike, aga hea näide on e-kaubandusest. Turundajal on võimalik e-poe kasutajaliidesesse lisada vaikimisi valik, et ostja saaks automaatselt kilekoti asemel paberkoti. Nii väikese ja lihtsa sammuga on turundajal võimalik olulselt tarbijate valikuid muuta," räägib Reinson.

Turundaja/tootearendaja otsustada on see, kas panna ketšupi sisse veel rohkem suhkrut (sest lastele ju meeldib magus). Või panna mingile tehnikavidinale ümber tootest kümme korda suurem pakend (sest siis paistab riiulilt paremini välja). Või siis vastupidi – suunata tarbijaid nii planeedile kui tabijate endi tervisele paremaid valikuid tegema. Turundajatel on suur jõud.