Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonidirektor lahkub ametist

Kolmandal detsembril täitus mul Viru Keskuses täpselt 11 aastat ja 1 kuu. See pikk periood on olnud väga pingeline, inspireeriv ja rutiinivaba ning selles valguses on aeg lennanud kiiremini, kui numbritest paistab. Küll aga olen mitmeid kordi pidanud plaani lahkuda, ent iga kord on ilmnenud järjekordne inspireeriv väljakutse mõne suurema projekti näol ja nii see otsus on seni muudkui edasi lükkunud. Nüüd aga on aeg küpsemast küps, lahkun hea tundega ja olen väga tänulik nii usalduse eest kui ka kõikidele nendele inimestele, kellega selle perioodi vältel koostööd olen teinud.

Kindlasti jätkan valdkonnapõhiste konsultatsioonidega ja panustamisega mitme mittetulundusühingu tegevusse. Lisaks puhkan mõned nädalad ja alles siis otsustan, millise täiesti uue väljakutse vastu võtan.

Leida enda kõrvale õiged inimesed õiget asja tegema.

Olgu siis selleks rekordilised üle kolmekümne ühe auhinna turundustegude eest, millesse on aidanud panustada paljud fantastilised inimesed. Või siis inimvõimete piiril tantsisklenud Viru Keskuse uuenduskuur 2014. aastal, mil kogu selle mahuka projekti eesotsas olid peaasjalikult vaid neli inimest – Ants Vasar, Margus Kolumbus, Raul Ojala ja mina – selle pöörase aja, tiimi ja toonase tulemuse peale saab uhkusega tagasi vaadata. Loodan, et Viru Keskuse järgmised uuenduskuurid on vähempingelised, ent asjaosalistele siiski sama kannustavad ja inspireerivad kui see.

Samuti on suur saavutus stabiilselt kõrge tase nii turunduskommunikatsioonis kui ka tulemuslikkuses – Viru Keskus on läbi kõigi nende aastate hoidnud jõulist liidripositsiooni Põhja– ja Baltimaade konkurentide seas, edestades tulemuslikkuselt käibe, külastajate ja ruutmeetrite võrdluses. Ning hoiab jätkuvalt Eesti külastatavaima koha positsiooni – 15 miljonit külastust aastas on muljetavaldav saavutus ja selle eest saab tänulik olla kõigile inimestele, kes Viru Keskuses pühendunult tööd teevad, pinda üürivad ning mõistagi ostlejatele ja külastajatele.

Lahkumisuudis on alles värske ja sihtotsingut valmistame praegu ette.

Tööjõupuudus teenindussfääris on praegu relevantseim probleem. Teeninduskohtadel on keeruline sobivat personali leida ning olemasolevat hoida. See toob omakorda kaasa kompetentsi vähesuse, mis mõjutab märkimisväärselt teeninduskvaliteeti.

Ajakohasuse puudumine on ka kitsaskoht. Seda nii seisukohast, et ei suudeta või ka mõningatel juhtudel ei taheta muutunud olukorra ning tarbija vajaduste ja ootustega kaasas käia kui ka aspektist, et tehnoloogilised võimalused on jäetud kasutamata. Viimast võib mõista sellega, et puuduvad vajalikud ressursid, aga esineb ka olukordi, kus nende puudumise üle kurta ei saa.

Väga hea tundega! Olen südamest tänulik nii võimaluse ja tunnustuste eest kui ka kõigile neile inimestele, kes on seda teed minuga koos kõndinud. Oleme suutnud läbi nende aastate koostöös väga erinevate ettevõtete ja inimestega säilitada oma stiil ning näo. Äärmiselt liigutav on, kui inimesed kirjutavad, kõnetavad või helistavad lihtsalt selleks, et öelda, kui väga neile järjekordne visuaal või kampaania meeldib. Tihti tullakse spetsiaalselt uudistama, milline plakat sel korral Viru Keskust ilmestab. See on tagasiside, mille väärtus on hindamatu. Pole sugugi vähemoluline mõõdetava tulemusega kampaaniate kõrval luua ka kvaliteedistandard, mis kellelegi hinge poeb.

Inimene ja aeg. Inimene kontekstis, et kellele, miks, mida ja kuidas tehakse. Kas seda on vaja? Kas lõpptarbija ootuste ja vajadustega on ikka arvestatud? Kas kasutajamugavus ja kasutajakogemus on fookuses? Kust miski pärineb, kuhu liigub ja milline on selle tegevuse jälg? Kas tegevusi saadab empaatia, vastutustundlikkus ja eetilisus?

Employer engagement ja Employer branding on aina rohkem väärtustatud.

Inimene ja AI jne. Näib lihtne, ent sellegipoolest ei eksisteeri ühtegi ettevõtet, kel kirjeldatu osas midagi parendada poleks.

Aeg ja selle väärtustamise olulisus selgitust vast ei vaja. Kohmakad ja aeganõudvad protsessid, leppimine kehva teeninduse või kohtlemisega ning ülisuured kaubanduspinnad, kus ühest servast teise jõudmiseks raiskame oma väärtuslikku aega, enam ei kanna. Aeg on püha!