Peaministri kõne Passwordil

Auväärsed konverentsil osalejad!

Lugupeetud tänase ürituse korraldajad!

Kõik kuulajad!

Mul on väga hea meel siin täna teie ees olla ning soovida siiralt palju õnne „Passwordi“ konverentsi 20ndaks sünnipäevaks. Kindlasti on ka väga paljud just sel üritusel peetud ettekanded ja toimunud mõttevahetused andnud meile rohkelt häid ideid, mis on kahe kümnendi jooksul Eesti turundusvaldkonda vorminud ja tugevamaks teinud. Soovin teile südamest jõudu ja jaksu ka järgnevates aastakümneteks!

Tunnustan teid, et keskendute sel tähtpäevaüritusel vastutustundlikkusele. See on väärtus, mis on muutumas kõigil elualadel üha aktuaalsemaks ja olulisemaks ning aitab meil hinnata olevikku ja vaadata tulevikku. Nii enda kodus kui terves maailmas.

Tänavu jaanuaris oma 50ndat aastapäeva tähistanud Maailma Majandusfoorumil Davosis arutasime seekord samuti, milliseid samme oleks vastutustundlik astuda, et meile ühiseks koduks olev planeet kestaks. Käes ongi aeg mitte ainult vastutustundlikkusest mõelda ja rääkida, vaid ka vastutustundlikult käituda ja tegutseda. Eesti riigi näitel kinnitan, et see pole kerge, kuid on tehtav.

Möödunud suvel moodustas valitsus koos teadlastega kliima- ja energiakomisjoni. Analüüside ja arutelude põhjal sündis kaalutud otsus, et peame panustama sellesse, et aastaks 2050 oleks Eesti kliimaneutraalse Euroopa osaks. See on järeltulevaid põlvi ja tulevasi aastaid silmas pidades ainumõeldav. Nüüd tuleb omakorda astuda reaalseid samme – uuringud, arutelud, tegevuskavad, otsused. Seejuures näeme, et see eeldab suuri investeeringuid, millest paljud tuleb teha nii või teisiti, aga ülejäänud tuleb vastutustundest. Osa riigi poolt, aga väga suur osa ka erasektoris.

Toon näite valdkonnast, milleta on igapäevaelu veel raske ette kujutada. Selleks on pakendid. Aastas tekib meil elaniku kohta umbes 311 kilogrammi ehk pea neli 800-liitrist konteinerit olmejäätmeid. Pea kolmandik olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni kaks kolmandikku moodustavad pakendijäätmed. Eestis tekib kokku ca 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Kui see kõik lihtsalt ladustada prügilatesse, kataks see 10 meetri kõrguse kihina 1,5 hektarit maad ehk moodustuks kolmekordse maja kõrguse, kahe ja poole jalgpalliväljaku suuruse kokku pressitud pakendijäätmete kuhja.

Vastutustundlikkusest tekivad küsimused: kuidas pakendijäätmeid ära mahutada? Kuidas vähendada pakendite kasutamist? Kuidas suurendada pakendite taaskasutust? Kuidas pakkuda pakenditele alternatiive? Kuidas motiveerida uuendusi?

Vastused peituvad koostöös ettevõtjate ja inimestega. Olgu siin näiteks uus plastik, mida eestimaine idufirma katsetab. Või teistsugused pakendid, milles meile kaupu pakutakse. Müüjate küsimus, kas soovime kilekotti. Taaskasutatud nõude kasutamine suurüritustel. Või maailma suurima kodanikualgatusena toimuv Maailmakoristuspäev. Kuid arenguruumi on veel ja veel.

Vastutustundlikkus on saavutatav käsikäes turundusega. Sest kõik algab ja kõik taandub inimeste igapäevaeluharjumustele. Kuidas kõnetada inimesi, et nad mõistaksid, miks üks käitumine on parem kui teine nii neile praegu kui ka aastate pärast nende järeltulijatele. See pole muud kui turundus, vastutustundlik turundus.

Seega arutledes täna vastutustundliku turunduse üle, arutlete te ka oma võimekuse üle luua tulevikku ning kindlustada meie järeltulijatele väärikat elukeskkonda.

Panustan omalt poolt mõningate küsimustega:

• Mida iga turundaja võiks teha, et nii tema kui ka kliendid iga päev vastutustundlikumalt käituksid?

• Kuidas muuta turunduse osaks meie riigi seniseid edulugusid – digiedu ja haridusedu?

• Kuidas kaasata suuremat osa ühiskonnast, et vastutustundlikkus ei looks „punaseid jooni“, vaid ühendaks?

Lennukat arutelu teile ja tulemuslikku konverentsi!