Pakend kui turunduskanal – millist valida?

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Katre Savi kirjutas Eesti Disainiauhindade kodulehel olevas artiklis, et erinevatele uurimuste järgi tehakse keskmiselt 70% ostuotsustest poes ning otsuseni jõudmiseks kulutatakse vähem kui 9 sekundit. Sellest järeldub, et pakendi jõudu ei tasu turunduses ja müügis alahinnata.

Katre Savi lisas, et kui siia kõrvale tuua kasvav trend sooritada ostud e-poest, kus valiku tegemisel pakendist aimugi ei ole, siis siin on pakendil kanda hoopis teistsugune, äärmiselt vastutusrikas roll. Ta selgitas, et pakend peab olema piisavalt tugev, et tagada toote jõudmine kliendini selle parimas vormis, samal ajal peab pakend olema ka atraktiivne, et pakkuda ostuelamust ja luua lojaalne tootja-tarbija suhe.

Eesti Plastiliidu partner Pilleriin Laanemets, kes on viimastel aastatel tegelenud mitmete ringmajanduse valdkonna projektidega, rääkis Passwordi turunduskonverentsil keskkonnasõbralikest pakenditest ja nende müütidest. Pakendit, mis oleks korraga nii funktsionaalne, turunduslikult atraktiivne kui ka keskkonnasõbralik, on keeruline leida. Keskkonnasõbralikku pakendit ei ole, küll aga on olemas väiksema või suurema keskkonnamõjuga pakendid.

Ringmajandus algab sellest, kui pakenditootja poolt on tehtud targad pakendid, mille materjalid on võimalikult homogeensed või pärast tarbimist omavahel eraldatavad. Seega on oluline, et pakendaja (näiteks toidutootja) julgeb teha valikuid, mis on ühtpidi funktsionaalsed, aga teisalt minimaalse keskkonnamõjuga.

Pakendi elutsükli ja materjali maksimaalne kasutamine tähendab, et esmalt toiduga kokku puutunud pakend muutub teisel ringluskorral transpordipakendiks. Seejärel saab seda ehitusmaterjalina kasutada. Kui plast on läbinud kolm kuni viis ringluskorda, sobib see materjal ka energia tootmiseks.

See on ringmajanduses kõige otstarbekam pakendimaterjal, olles toiduohutuse ja raiskamise vähendamise seisukohast kõige funktsionaalsem.

Nende puhul on tooraine taastuv, kuid vetthülgavad omadused saadakse siiski töötlemise käigus. Töötlemisel kasutatakse liime ja keemiliste ühendeid või lisatakse pakendile kilekiht. Kui see kilekiht on eraldatav ja jäätmed saavad liigiti korrektselt kogutud, siis pole pakendi ringlusesse võtmisega probleeme. Muul juhul sobib see teisel ringluskorral ainult energia tootmiseks. See on küll parem kui mitte midagi, kuid pole siiski jätkusuutlik.

Neid on üldiselt üsna raske ringlusesse võtta ja taaskasutamine on sisuliselt ainuke variant, kus seda biomassi suudetakse realiseerida. Samuti peab arvestama, et selliste materjalide komposteerimine toimub tööstuslikes tingimustes ja on märkimisväärne metaani allikas.

Tähtis on vältida fossiilsete ja taastuva toorme baasil loodud pakendite tarbimist, sest selliste komposiitsete materjalide mõju on keskkonnale kõige suurem. Visuaalselt näeb see aga naturaalne välja ja võib seega tarbijat eksitada. Selline pakend laguneb loodusesse sattudes küll kiiresti, ent laguneb sünteetilise mikroplasti osakesteks. Kui need osakesed jõuavad loodusesse, siis tänased reoveepuhastussüsteemid ei suuda seda mikroplasti kinni pidada. Seetõttu komposiitsed materjalid peaksid olema võimalusel välistatud.

Kasuta kotti, mis sul juba olemas on ja kasuta seda nii palju kordi kui võimalik. Ning kui see kott läheb katki, siis paranda see ära või suuna ümbertöötlemisse. Kliimamuutusest rääkides on paberist ja puuvillast kandekotid kehvemad kui kilekotid. Paberkotti tuleks kasutada vähemalt 3 korda ja puuvillast kandekotti vähemalt 131 korda, et see oleks sama keskkonnasõbralik kui ümbertöötlemisse minev kilekott.

Kui see on taaskasutatud kangast, on see keskkonna suhtes vastutustundlik valik. Muul juhul on tootmise etapis tekstiili keskkonnamõju teistest materjalide omast suurem. Puuvillaste kandekottide valmistamiseks kulub rohkem ressurssi kui paberkottide valmistamiseks.

Nende tootmiseks kulub palju vett ja energiat. Lisaks on paberkotid rasked ja seetõttu on ka nende transport energiakulukas.

Kilekott loodi algselt selleks, et pakkuda paberkottidele alternatiivi, mida inimesed saaksid alati kaasas kanda ja korduvalt kasutada. Kilekottide valmistamine on teistega võrreldes efektiivne, sest vaja on väga vähe naftat ja väga vähe energiat.