Turundaja väljakutse on luua sisu, mida inimene tegelikult ka tarbida tahab

Digiturundusagentuuri Lavii strateeg ja sotsiaalmeedia konverents ONLINE'i esineja Timo Porval rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, millised olid digiturunduse ja äri digitaliseerimise vaates eriolukorra suurimad õppetunnid, mida tema kui ettevõtjate diginõustaja kõrvalt nägi.

“Põnev ja väljakutsete rohke aeg on selja taga. Muidu kliendid ikka tahtsid kokku saada, aga siis saadi aru, et Zoomi kaudu on ka võimalik kohtumisi teha. Saime tööd teha, kus iganes meile meeldis,” tõdes Porval ning tõi välja mõned trendid, mida ta selle aja jooksul märganud on.

Porvali sõnul olid eriolukorra ajal eduseisus need, kes juba digikanaleid kasutasid ja kellel juba veebileht olemas oli. "Kellel seda ei olnud, siis need sattusid väga kiiresti väga raskesse seisu,” sõnas Porval.

Raskel ajal on Porvali sõnul loomulik, et kulusid tõmmatakse kokku, kuid digiturunduse eelarveid kevadine olukord nii väga ei mõjutanud. Üha rohkem ettevõtteid mõistis tema sõnul seda, et digiturundus ja digiäri ei ole lihtsalt toredad sõnapaarid, vaid need aitavad päriselt äri edasi. Porval lisas, et eriti hästi mõistavad seda need, kes tahavad välisturule minna. "Alati ei ole vaja käia messidel, piisab, kui teha üks hea veebileht, panna Google Adsid peale ja juba saab näha, kas välismaalt on võimalik tellimusi kätte saada või mitte," sõnas Porval.

Veel tõi Porval välja, et mitmed ettevõtted, kes juba digikanaleid kasutasid, avastasid enda jaoks e-maili turunduse. "Nii palju, kui meie erinevaid e-poode ja veebilehti teenindades näeme, siis e-maili turundus on üks paremini raha toovaid kanaleid üldse," tõdes Porval. "Vahepeal arvati, et e-maili ei ole vaja ja piisab, kui sa oled Facebookis, Instagramis ja TikTokis, aga tegelikult e-maili list on sinu ettevõtte põhivara. Sul on inimesega seal kontakt. Kui sa oled seda kontakti hästi hoidnud ja talle väärtust loonud, siis sa ei pea seda inimest enam Interneti kaudu taga ajama," selgitas ta.

Samas märkas Porval, et hakkas tulema uudiskirju sellistest allikatest, kust neid kunagi varem tulnud ei olnud - ettevõtted avastasid, et neil on klientide kontaktid olemas ja leidsid, et võiks nendega suhelda. Porval nentis, et kui sa kunagi kliendiga rääkinud ei ole ja tahad jutustada ainult siis, kui on vaja kampaania välja saata, siis võib arvata, et sealt mingeid häid tulemusi ei tule.

Porvali sõnul on tähtis see, milliseid e-maile enda klientidele saadetakse. "Kui need on lihtsalt selline tapeet, et tule osta minu kaupa, siis seda tarbija ei viitsi lugeda. Tarbija tahab ikkagi mingit enda kasu. Me kõik tahame enda kasu," sõnas Porval.

Ta lisas, et info üleküllus tüütab kõiki ja tõi välja, et nüüd ongi ettevõtja ja turundaja väljakutse see, kuidas luua sellist sisu, mida inimene tegelikult tahaks tarbida.

Porval selgitas, et e-maili turundus on hästi privaatne - inimesed ei taha oma postkastis näha spämmi ega tellimata kirju, vaid ainult seda sisu, mille saatmiseks nad on ise loa andnud. "Kuidas neid e-maile korjata, sellest ma ka konverentsil räägin."

Märk heast e-maili turundusest on tema sõnul see, kui umbes viiendik ehk 20% kirja saajatest selle avab, kuid eriti heade kirjade puhul võib see olla ka 30 protsenti või isegi rohkem. Porval rääkis, et neil oli juhtum, kus klient helistas ja ütles, et "meil on probleem". Porval küsis seepeale "nii, mis probleem meil on". Klient vastas, et nad saatsid e-maili välja ja 60 protsenti inimestest ei avanud seda. "Ma ütlesin, et meil on väga hea probleem, sest avamisprotsent 40 on ikka väga-väga hea tulemus," sõnas Porval.

Lavii enda listis on Porvali sõnul 5000 kontakti ja keskmine unikaalne avamiste protsent on 25.

Teine koht, kuhu Porval lisaks e-maili turundusele soovitab raha suunata, on Google Ads ehk Google'i tasulised reklaamid. "Ja just need märksõnapõhised reklaamid," lisas Porval ning selgitas, miks see kanal nii hästi töötab. Ta tõi välja, et kui inimene guugeldab oma probleemile lahendust ja sa kuvad talle õiget reklaami, mis tema probleemi lahendab, siis ta suure tõenäosusega klikib selle peale. Kui ta satub seepeale väga hästi korda tehtud veebilehele või e-poodi, siis suure tõenäosusega tuleb sealt Porvali sõnul ka müük.

Porval tõdes, et kui Google Ads ei ole ettevõttele kasumlik reklaamikanal, siis on väga keeruline arvata, et saab kasumlikuks muud reklaamikanalid. Kui Google Ads ei ole kasumlik, siis on probleem Porvali sõnul näiteks selles, et reklaam on valesti tehtud või valesti optimeeritud ning kliki hind on liiga kõrge. Mõnikord on probleem aga hoopis veebilehes või e-poes, kuhu inimene suunatakse - see on kehvasti läbimõeldud, ei tekita usaldust, pole kasutajasõbralik, osa sisu on puudu ja nii edasi.

Saatejuht Hando Sinisalu välja, et Eesti meediaväljaanded ja neid ühendav Meedialiit on kutsunud eelistama reklaamikanalina Eesti meediaväljaandeid.

"Minu nägemus on see, et kui ma näiteks Delfi või Äripäeva kaudu ei saa teha müüki Soome, Rootsi või Norra - mida ma näiteks Google'i või Facebooki kaudu ülimugavalt saan - siis tegelikult ei ole põhjust pahased olla. Ma näen, kui palju meie enda klientide raha läheb just ekspordi suunal ja seal jäävadki kodumaise meedia käed lühikeseks," sõnas Porval.

Ta lisas, et nii bännerreklaamide kui ka sisuturunduse puhul tuleks ikkagi kõike mõõta ja lähtuda tulemustest. "Kui sa ostad bänneri, paned selle 100 euroga üles, märgistad seal taga ära lingi, siis sa näed, mitu klikki sa oma lehele saad ja mida inimesed sinu lehel teevad - kas nad sooritavad oste või mitte. Me oleme saanud erinevate projektidega ka kodumaised bännerid kasumlikuks, kuid ei saa salata, et Google ja Facebook toovad selle tulemuse paremini, midagi ei ole öelda," nentis Porval.

Kuhu lisaks e-maili turundusele ja Googlde Ads'idele veel oma raha paigutada? Timo Porval räägib 18. augustil sotsiaalmeedia konverentsil ONLINE sellest, millised on ülejäänud kolm kohta, kuhu tasuks turunduseelarvet investeerida, samuti sellest, kuidas teha e-maili turundust nii, et inimesed tahaksid neid kirju avada ja tegutseksid. Tutvu programmiga ja soeta pilet siin!