Neuroturunduse abil saab võidelda reklaamireostusega
Inimesi püütakse päevast päeva mõjutada tuhandete reklaamisõnumitega. Tartu Ülikooli teadlased otsivad võimalusi, kuidas reklaamireostusega paremini hakkama saada.
Eelmise aasta aprillis algas projekt, mille käigus uurivad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased, kuidas siduda kliendi liikumisteekond ja asukoht kaupluses, ostukäitumine ning varasem ostuajalugu reaalajas toimivaks soovitussüsteemiks. Projekt kestab selle aasta aprilli lõpuni.
Ärifestivali sTARTUp Day käivitaja, Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja ja Best Internet 2020 esineja Andres Kuusik arutles, kas turundust ja müüki peaks käsitlema koos või eraldi.
Convertali tegevjuht Andres Lember rääkis, et nad soovivad luua Eesti esimest jaekaubandusele keskendunud digiturundusagentuuri. Lisaks rääkis Lember reklaamireostusest ja eesootavatest muutustest digiturunduse valdkonnas.
Kui neuroturunduse mõiste mõned aastad tagasi Eestis kanda kinnitas, taoti seda trummi kõvasti ja pidevalt. Sellest pidi saama turundajate parim tööriist ja tehnoloogiast läbi imbunud maailmas tavapärane meetod, mille abil lõpuks kliendikäitumise kood lahti muukida. Kuidas see seis nüüd ikkagi on? Miks pole neuroturunduse uuringud massidesse läinud? Teemast räägib neuroturunduse spetsialist, Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.
Kaasaegses ärikeskkonnas on kaubamärgi tuntus ja eristumine iga ettevõtte kohustus. „Valgusreklaamindusest ja viidandusest on saanud valdkonnad, milleta kaubamärgid tuntust ei kogu ning ei jõua tihedalt asustatud ärimaastiku kaardile,” nendib reklaamlahenduste tootja Adfactory Design OÜ juhatuse liige Jan Mägi.