Intervjueeritava roll on kõige keerulisem suhtlemisvorm. 7 soovitust suhtlemiseks meediaga

Intervjuu puhul on Sooniku sõnul kuulamine äärmiselt oluline. „Peame mõistma ja vajadusel tagasi peegeldama seda, mis võiks olla küsija hingel, ära tuleb tabada mänguliselt esitatud valeväited ja provokatsioonid,“ selgitas ta ja lisas, et juba eelnevalt on vaja olla valmis kriitilisteks küsimusteks ja enese positiivseteks teesideks. Viimaste kohta ei pruugi intervjueerija küsida mitte midagi, aga meie oskus on siduda oma positiivsed teesid vastustesse olenemata küsimusest.

1. tunne ja tea, kellele intervjuud annad - kasuta oma kommunikatsiooniosakonna ja otsimootorite abi;

2. valmista ette teesid ja vastused võimalikele kriitilistele küsimustele;

3. kirjaliku intervjuu puhul küsi vaadata avaldamisele minevaid tsitaate, et veenduda nende õigsuses;

4. suhtu ajakirjanikku heatahtlikult;

5. kuula küsimusi tähelepanelikult (lükka ümber valeväited ja ära mine kaasa provokatsiooniga);

6. räägi sellest, mida tead ja väldi halvustamist;

7. paku võimalusel omalt poolt lisaks statistikat, teisi häid eksperte ning foto- ja videomaterjale.

Kuidas vastata reporteri küsimustele veenvalt ja enesekindlalt, saab lähemalt teada ja praktiseerida Äripäeva Akadeemia värskel meediasuhtluse videotreeningu koolitusel, mille viib läbi endine ajakirjanik, tänane kommunikatsioonijuhtimise valdkonna ekspert, saatejuht ja Tallinna Ülikooli õppejõud Mart Soonik.

Intervjuukoolitus koos salvestuse ja hilisema läbivaatusega annab selge pildi oma kehakeele ja mõtete kooskõlast, sisendab enesekindlust ja toob esile laia ampluaa soovitusi, lähtuvalt nii enese kui ka teiste koolitatavate kogemusest ja esinemisest.