Kogukonnaturundus: kellele ja milleks?

Tänapäeva tarbijad ootavad ettevõtetelt, kellele nad oma raha annavad ja toetavad, midagi enamat. Tarbijad ei lepi enam isikupäratu ja ühepoolse suhtlusega toodete ja teenustega, mida nad kasutavad. Nad tahavad tunda, et on tunnustatud, olulised ja kuulda võetud ning loodavad kiirele ja asjatundlikule klienditeenindusele, mis on saadaval 24/7.

Erinevalt traditsioonilisest reklaamist ja PR-ist, mis keskendub uute klientide hankimisele, on kogukonnaturundus seotud olemasolevate klientidega kontakti loomise, kaasamise ja pikaajaliste suhete loomisega sarnaste huvidega inimeste grupis või kogukonnas. See on pigem vestlus kui müümine, mis aitab ehitada kaubamärgi ja tarbija vahele kujuteldava silla, tehes neist võrdsed partnerid.

Kogukonnaturundust saab kasutada ka alustava ettevõtjana. Kõigepealt tuleks kindlaks teha olemasolevad inimrühmad - jagatud huvide, probleemide, elukutsete jms järgi -, kellel oleks tõenäoliselt soov või vajadus mistahes toote või teenuse järele, mida müüte. Need tasub üles leida ja vestlusega liituda.

Kogukonna turundus toimub seal, kuhu kogunevad mõttekaaslased - see võib olla suunatud Facebooki lehele, Slacki gruppi, Twitteri või Instagrami hashtagi alla, foorumitesse, veebilehtedele, ajaveebidesse või mõnda teise veebikeskkonda, kuhu kliendid ja fännid kogunevad.

Kogukonnaturundus võib toimuda isegi mõnel reaalsel sündmusel, nagu konverentsil või messil.

Kuid kogukonnaturundus särab eelkõige siiski just sotsiaalmeedias, sest seal pesitsevad ühed suurimad kogukonnad ning kaasamine on kiire, lihtne ja mugav.

Rakendades tõhusat kogukonna turundusstrateegiat, saavad ettevõtted oma klientidele just seda pakkuda. Nagu öeldud, toob kogukonnaturundus kaubamärgid oma klientidele lähemale, tagades lojaalsema kliendibaasi ja parema üldise maine.

Kogukonna turundusel on sisuturundusega palju ühist. See on seotud tarbijaga ja väärtuse pakkumisega väljaspool teie toodet – kõik see on omakorda seotud kaasamisega. Kogukonnaturundus erineb veidi selle poolest, et paljuski on selle lõppeesmärk kogukond ise. Ettevõte loob kogukondi või liitub nendega, annab selle väärtuse, suurendab usaldust ja tegeleb sellega. Lõpuks järgneb kõigele sellele loomuliku jätkuna n-ö "hea" kraam - ülevaade, tagasiside, kasv ja kasum.

Luues ja hoides sidemeid ja suhteid praeguste klientidega isikliku või veebikogukonna kaudu, saavad sellest kasu kõik asjaosalised. Ettevõtted saavad oma toodete kohta väärtuslikku tagasisidet ja interaktiivse online-kohaloleku kohta käivat teavet, samas kui kliendid tunnevad, et on hinnatud ja on ettevõttele suurema tõenäosusega lojaalsed.

Näiteks ülemaailmne ilu- ja kehahooldusettevõte Kiehl’s, kes on tegutsenud juba aastast 1851, ei ole kõigi nende aastate jooksul kunagi uutele klientidele reklaami teinud. Selle asemel kasutab Kiehl’s kogukonna turunduse aspekte - suusõnalist reklaamimist, kogukonna aktiivset kaasamist iga töötaja poolt, tasuta tootenäidiseid ja tegelevad sügavalt ja aktiivselt klientide vajadustega – nii on nad siiani püsinud kui üks edukamaid kaubamärke maailmas.

Üks parimaid kogukonnaturunduse näiteid pärineb Ameerika ikooniliselt mootorrattabrändilt Harley-Davidson. Harley nägi entusiastide väljapaistvat lojaalsust, kirge ja sõpruskonda ning otsustas seda arendada. Viimase paarikümne aasta jooksul on Harley kogukond muutunud arvestatavaks jõuks, mis koosneb maailma suurimast motoklubist, veebifoorumitest, kohvikutest, reisiteenustest, sõiduvarustusest ja muust.

Ka Starbucks teeb kogukonnaturunduses suurepärast tööd. Starbucksist on saanud tipptasemel loominguline kaubamärk, kes kuulab oma klientide vajadusi, käivitades veebilehe mystarbucksidea.com, mis on loodud spetsiaalselt klientide ideede kogumiseks ja rakendamiseks.

Põhimõtteliselt on olemas kaht tüüpi kogukonnaturundust – orgaaniline ja sponsoreeritud.

Orgaaniline kogukonnaturundus on üks aktiivsemaid kogukonna turunduse viise, kuna see toimub suust suhu leviva sõna kaudu.

Orgaanilises turunduses suhtlevad tarbijad seega ettevõtte abita, kuid nad saavad oma arvustusi ja kogemusi teiste tarbijatega jagada.

Kliendid saavad iseseisvalt ühendust võtta, esitada küsimusi, jagada tagasisidet ja luua oma eeldused brändi kohta. Ehkki see võib olla julgustav, võib see olla ka murettekitav - kui kliendid pole toote või teenusega rahul, võivad konkreetne toode või teenus ja kaubamärk eksponentsiaalse kasvu all kannatada. Seda fakti silmas pidades on oluline, et ettevõtted astuksid samme oma kaubamärgi üle peetavate arutelude jälgimiseks, et teada saada, kui toode või teenus ei vasta avalikkuse ootustele.

Sponsoreeritud kogukonna turundustegevus, mille on välja töötanud bränd ise, hõlmab õigete sotsiaalmeedia platvormide loomist, mis võimaldavad klientidel suhelda mitte ainult omavahel, vaid ka brändiga.

Jälgides kliendisuhtlust ja võttes seda tõsiselt, vastates küsimustele ja muredele ning pakkudes oma kliendibaasile kõigepealt väärtuslikku teavet, on võimalik luua lojaalsete tarbijate kogukonna, kes peavad brändi liitlaseks.

Mõlemad kogukonnaturunduse vormid, kui neid õigesti kasutada, ühendavad olemasolevad kliendid omavahel ja kaubamärgiga, et soodustada lojaalsusele ja rahulolule tuginevat suhtlust.

Kogukonnaturundus mõjutab enim kliente, kellele meeldib arendada brändilojaalsust ja kes hoolivad interaktiivsest klienditeenindusest. Need kliendid hindavad üldjuhul teiste arvamust ja arutavad oma ostude üle sõprade, pere ja töökaaslastega nii silmast silma kui ka sotsiaalmeedia kaudu.

Sageli on kliendid, kes on juba väga bränditruud, orgaanilise kogukonna turunduse suurepärased pooldajad. See teeb neist sisuliselt mitteprofessionaalsed eksperdid, kellelt vähem kaasatud kliendid küsimusi ja nõu küsivad.

Kogukonna turunduskampaaniad on ettevõtte jaoks üks parimaid viise oma brändihääle arendamiseks. Kuna kogukonnasisene suhtlus on kahepoolne, on brändil arvukalt võimalusi klientidega suhelda. Nende suhete kaudu saab bränd täpselt hinnata, kuidas seda tajutakse, ja vastavalt sellele kohandusi teha.