Aasta Kommunikatsioonijuht 2024 selgub 6. novembril Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil Filmimuuseumis. Tutvu konverentsi programmiga ning registreeru SIIN.
Aasta Kommunikatsioonijuht 2024 võitjad kuulutatakse välja kahes kategoorias: ärisektor ning avalik ja kolmas sektor.
Tiitlisaajate valimisel lähtus žürii Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) presidendi Margus Metsa sõnul tõigast, et tegu pole mitte elutööauhinnaga, vaid kaaluti konkreetselt tänavu toimunut ning sel aastal saavutatut. „Hea meel on, et kandidaate oli esitatud palju ning eriilmelisi. Žürii kaalus eri sektorites saadud töövõite põhjalikult ning mõlemas kategoorias konkursi finalistidena sõelale jäänud kommunikatsioonijuhtidest väärib tiitlit igaüks,“ märkis ta.
Aasta Kommunikatsioonijuht 2024 žürii:
Katre Kärner, SEB Pank (Aasta Kommunikatsioonijuht 2023)
Andres Kalvik, Keskerakond (Aasta Kommunikatsioonijuht 2023)
Margus Mets, EPRA president, KPMS
Indrek Raudjalg, EPRA juhatuse liige, Agenda PR
Kaja Sepp, Siseministeerium
Mariliis Berger, Pipedrive
Hando Sinisalu, Äripäeva Raadio
Aasta Kommunikatsioonijuht 2024 ärisektori finalistid
Karin Kase, Bolt
Bolti kommunikatsiooni 40 riigis juhtiv Karin Kase on olnud üks vedavaid jõude Bolti ettevalmistamisel IPOks. Karini käe all on sündinud Bolti eristuvad sõnumid ja oskuslik vastutustundlikkuse integreerimine ettevõtte kommunikatsioonitegevusse. Tema süsteemsus ning järjepidevus on toonud Bolti kõneisikud globaalsesse meediapilti, tuues kajastusi maailma suuremates väljaannetes. Karin panustab aktiivselt ka kommunikatsioonivaldkonna edendamisse, muu hulgas on ta Tech PR ürituste seeria üks algatajaid, luues platvormi Eesti tehnoloogiaettevõtete kommunikatsiooniinimestele kogemuste vahetamiseks.
Katre Tatrik, Coop Pank
Katre roll Coop Panga usaldusväärsuse ja positiivse kuvandi kujundamisel on olnud väga oluline. Tema tegutsemist iseloomustab sihikindlus, järjepidevus, eesmärgile pühendumine, nõudlikkus enda suhtes ja väga head koostööoskused.
Katre nelja aasta tulemused Coop Panga kommunikatsiooni juhtimisel on olnud järgmised:
- Börsikommunikatsioon on punktuaalselt täpne, vigadeta, sisuline.
- Viie universaalpanga (Swedbank, SEB, LHV, Luminor ja Coop Pank) võrdluses on Coop Panga SOV auditooriuim tõusnud 7%-lt (2019) 13%-ni (2023).
- Coop Panga kõneisikute tuntus on nelja aastaga märkimisväärselt kasvanud.
- Parimate Coop Panga proaktiivsete meedialugude kajastuste arv küünib ligi 20 kajastuseni.
- Katre suudab koostööd teha väga erinevate osapooltega, ta jääb alati rahulikuks ning võtab arvesse erinevaid vaatenurki.
- Kogu protsessi juhib ta läbi igakuise kommunikatsiooni ümarlaua, mille raames antakse ülevaade eelmise kuu meediakajastust ja Coop Panga tulemustest, kaardistatakse teemad, mis strateegiliselt olulised või konteksti arvesse võttes aktuaalsed, lepitakse kokku tähtajad lugude sisendite osas ning püütakse leida veel teemasid erinevatest ettevõtte üksustest.
Mihkel Loide, Fermi Energia
Mihkli töö tuumaenergeetika propageerimisel meediamaastikul on olnud silmapaistev ja mõjukas, suurendades arvamusliidrite toetajate arvu ning olles tõeliseks eeskujuks meie valdkonnas. Tema professionaalsus ja korrektsus on alati olnud tema töös keskse tähtsusega.
Mihkel on tegutsenud äärmiselt keerulises valdkonnas, nagu tuumaenergeetika, millesse suhtumine on paljude inimeste seas mitmetähenduslik ja mille kohta eksisteerib palju müüte. Sellegipoolest on tema töö äärmiselt oluline, kuna Eesti seisab jätkuvalt energiakriisis, millest väljapääsu võib pakkuda just tuumaenergeetika.
Ta on üles näidanud kompetentsi keerulistes olukordades, lahendades kommunikatsioonikriise ja luues usaldusväärseid ning tõhusaid suhteid kohalike omavalitsuste, akadeemiliste ja tööstusringkonna esindajatega. See on kaasa toonud märkimisväärseid tulemusi: 69% elanikkonnast toetab tuumaenergeetikat ning Riigikogu on toetanud tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eestis.
Aasta Kommunikatsioonijuht 2024 avaliku ja kolmanda sektori finalistid
Helmuth Martin Reisner, kaitseministeerium
Helmuth Martin Reisner on kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja. Ta on mees, kes räägib vähe, kuid teeb palju. Helmuth Martin on aktiivne kaitseliitlane, kes panustab aastas sadu tunde kaitseliitlasena aktiivsesse riigikaitsesse ka ise n-ö põllul, metsas ja mudas toimetades. Eeskuju loeb ja nakatab. Aasta Kaubandustegu 2024 auhind sai ka võidetud.
Pooleteise aasta jooksul on tema juhtimisel väga väikese meeskonnaga ja suures koostöös erinevate partneritega tehtud muu hulgas järgmist:
- Muudetud riigikaitseõpetus kohustuslikuks gümnaasiumi noortele, et tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid.
- Loodud uus kaitseministeeriumi teenetemärk ettevõtetele ja tööandjatele, et tunnustada parimaid ettevõtteid, kes toetavad oma reservväelaste osalust õppekogunemistel ning säilitavad nende palga. Selle raames on pidulikult (koos presidendiga) tunnustatud üle 400 ettevõtte erinevatel tasemetel.
- Käivitatud uus kõrgem riigikaitsekursus ettevõtetele, mille raames on koolitatud üle 160 ettevõtte tippjuhi.
- Ellu kutsutud reservväelaste nädal, et tõsta ühiskonnas reservväelasi tugevamalt esile ning näidata reservväelastele, et nad on väärtustatud laiema ühiskonna poolt. Selle raames pakkus üle 230 ettevõtte märkimisväärseid soodustusi reservväelastele ning mõned ettevõtted pakkusid tasuta teenuseid reservväelaste nädala raames (nt Elron, Tallinna Loomaed).
- Loodud reservväelaste fond, mille kaudu toetatakse Eesit reservväelasi läbi varustuse hankimise, ühtekuuluvuse arendamise, väljaõppes osalemise toetamise ja parimate tunnustamise. Fondi toetavad erinevad võtmepartnerid digilaigus toodetega. Tänaseks on kogutud üle 60 000 euro ning loodud uus võimalus anda riigikaitsesse väike panus – süües digilaigus jäätist, juues digilaigus piima või makstes Coop Pank kaardiväe kaardiga.
- Tõstetud „kaitsetahte profiili“ ühiskonnas, mille kõige nähtavam näide oli Zelensky pusa riigikogu ees ning nende pusade müügist on kogutud üle 20 000 eurot Eesti veteranidele.
- Kogu selle jõupingutuse tulemusel on viimase aastaga tõusnud ettevõtete seas valmidus toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel 66%-le, ajateenistuses omandatud oskuste väärtustamine tööturul on tõusnud üle 20% ning ühiskonna kaitsetahe on püsinud üle 80% vaatamata maksutõusudele ja sõjaväsimusele. Samuti on tõusnud reservväelaste osalus õppekogunemistel, reservväelaste riigikaitseline identiteet, noorte valmidus läbida ajateenistus ning ajateenijate valmidus osaleda Eesti riigikaitses.
Kristina Mering, Nähtamatud Loomad
MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht Kristina Mering on põllumajandusloomade kaitse osas teinud suurepärast tööd, eriti 2024. aastal. Kahtlemata on tegemist loomakaitse organisatsiooniga, mille tegevus on saanud enim meedia tähelepanu. Eriti edukaks kujunes nende petitsioon „Lõpetame kanade puuris pidamise Eestis”, mis kogus 21 421 allkirja ja mida maaelukomisjon on asunud menetlema. On suur tõenäosus, et Riigikogu kiidab tuleval aastal heaks seadusemuudatuse, mis keelab kanade puuris pidamise Eestis. Mitmed poeketid on juba lõpetanud puurikanade munade müügi.
Puurikanade trööstitut olukorda on kajastanud erinevad meediakanalid ja laialdast tähelepanu on pälvinud „Pealtnägija” lood, kus on kanu filmitud nende reaalses elukeskkonnas. MTÜ Nähtamatud Loomad on võtnud eesmärgiks lõpetada loomade piinamine ja nad on oma tegevuses silmapaistvad.
MTÜ Nähtamatud Loomad tegeleb aktiivselt ka kogukonnaga – neil on sadakond vabatahtlikku ja üle 1000 püsiannetaja ning uudiskirjade avamise protsent on muljetavaldav – 60! See kõik näitab, et loomade heaoluga seonduv läheb inimestele korda ja MTÜ Nähtamatud Loomad rolli on võimatu alahinnata.
Merili Luuk, Eesti Olümpiakomitee
Merili Luuk on Eesti Olümpiakomitee (EOK) kommunikatsioonijuhina tegutsenud üle viie aasta. Sellesse aega jäävad mitmed olulised sündmused, teiste hulgas COVID-19 perioodil toimunud Tokyo ja Pekingi olümpiamängud, mis piirangute tõttu olid keerulised nii sportlastele, koondisele tervikuna kui ka kohapeal sündmusi kajastanud meediale. Merili sai toona nendes keerulistes oludes väga hästi hakkama, tagades meediaga koostöös parima kajastuse olümpiamängudelt.
2024. aasta suveolümpiamängudel täitis Merili taas Eesti koondise, Team Estonia, pressiatašee ülesandeid. See tähendas, et tema roll oli esmalt koordineerida Rahvusvahelise Olümpiakomitee akrediteeringute tarbeks Eesti meediaesindajaid. Kohapeal hoolitses ta selle eest, et koondise liikmed oleksid õigel ajal ja kohas meedia jaoks olemas. Samuti korraldas ta kohapeal sportlaste pressikonverentse, sest nii tagati sportlastele piisav aeg ja rahu võistlusteks ettevalmistusteks ja samal ajal sai meedia sportlaste lood ja kommentaarid kätte enne nende olulisi esinemisi olümpiaareenil. See võib tunduda pealtnäha lihtne, kuid sellises metropolis nagu Pariis, kus sportlased liikusid omas rütmis ja elasid olümpiakülas oli see korralik logistika.
Kommunikatsioonijuhi ülesannete hulka kuulub ka EOKi sotsiaalmeedia haldamine, mida tihtipeale on parim teha just kohapealt. Võib öelda, et Team Estonia sotsiaalmeedia kanalite sisu ja ideoloogia, mis olümpia ajal tegid märgatava tõusu, on Merili kujundatud.
Spordis on kommunikatsiooni osapoolteks sportlased-treenerid, meedia ja ka avalikkus. Leida tasakaal, kuidas sportlased-treenerid ja meedia omavahel suheldes tabaksid ära harmoonia, on keerukas. Siin aitab palju Merili taust spordiajakirjanikuna, kuna tunneb seda valdkonda hästi ja samas on tal olemas soov seista sportlaste eest. Tänaseks on EOK selles loonud omad standardid, mida jälgivad ka alaliidud. Samuti on EOKil Merili juhtimisel valminud kriisikommunikatsiooni plaan suurteks sündmusteks, nagu olümpiamängud.
Merili jagab suurima heameelega oma kogemusi, olles teinud palju koolitusi nii meediasuhtluse kui sotsiaalmeedia osas sportlastele ja alaliitudele.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Bestmarketing esilehele
