Maria-Ann Rohemäe: tõeni jõudmiseks tuleb tarbida rohkelt infot

Rohemäe hinnangul võttis tal USA süsteemi sisseelamine ligikaudu aasta aega, aga laiem mõistmine tekkis umbes kolme aastaga ja isegi siis oli läbinärimine USA poliitkommunikatsiooni nüanssidest vahel keeruline. „Poliitilise kommunikatsiooni puhul on kõige raskem aru saada, kus on tõde. Kõik pooled liialdavad ja kuna informatsiooni on nii palju, siis on lihtne selle alla mattuda.“ Ta lisab, et veidral kombel on kõige parem viis tõeni jõudmiseks tarbida kõike ja palju. „Õppida filtreerima. Keegi pole kunagi nii hea, kui arvavad ta toetajad, ega nii halb, kui ütlevad ta vastased. Tõde on alati kuskil keskel,“ märgib ta.

Kui küsida Rohemäel, millised on unikaalsed omadused, mis määravad poliitilise kommunikatsiooni USA-s, toob ta olulisena välja:

Rohemäe hinnangul on USA poliitiline kommunikatsioon viimase 10 aasta jooksul kolinud pigem internetti ja keskendunud rohkem vastandumisele. „Sotsiaalmeedia platvormide, nagu näiteks Twitteri, TikToki, Facebooki ja Instagrami, tõus on viinud tähelepanu ära traditsiooniliselt meedialt. See on toonud kaasa lühikeste ja tihti sensatsiooniliste sõnumite leviku ja suurendanud nii erakondlikke lõhesid kui ka väärinfo vohamist,“ kirjeldab ta.

USA ja Eesti poliitkommunikatsiooni erinevustest toob Rohemäe esile sotsiaalmeedia tohutu kasutamise ja otsesuhtluse valijatega USA-s, kuid möönab samas, et ka Eesti poliitikas ollakse seda üle võtmas. „Jüri Ratta Europarlamendi valimiskampaania on siin selge näide.“