Osapooled kommenteerisid Muhu preesist alguse saanud tüli

2017. aasta sügisel esitas ehtekunstnik Keiu Kulles hagi Saaremaa Piimatööstus AS-i ja Agentuur La Ecwador OÜ vastu. Möödunud aasta detsembris jõudis kohtuprotsess lõpule.

"Agentuuri seisukoht oli, et kuivõrd Muhu prees on rahvalooming, siis ei saa keegi seda enda omaks pidada ja siin ei saa teha ka suuri muudatusi, vastasel korral ei ole see enam autentne Muhu prees," sõnas Saaremaa Piimatööstuse tollane juhatuse esimees Ülo Kivine. Sellele vaatamata uuendati juustupakendil preesi kujutist. Kivine arvas, arvas, et tarbijad pakendi muutmist ei märganud, sest tüli tekitanud pakend ja uus versioon on väga sarnased.

Aavik leidis, et käesolev lahend mõjutab kõiki loomeettevõtteid, sh reklaami- ja disainiagentuure. „Sisuliselt ütles kohus, et igasuguseid moraalseid ja varalisi autoriõiguseid, mille raames pole lepinguga kokkulepitud nende kasutamine, kasutades on õigus nende loojal nõuda tasu ka pärast väljatöötamise eest esitatud arvet,“ kommenteeris Aavik. Ta lisas, et see kaasus annab loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele motivatsiooni autoriõigustega kaitstud teoste seaduslik kasutamine üle vaadata ning tuvastatud rikkumise korral utoopilisi kahjunõudeid esitada. Aavik nentis, et käesolevast lahendist tulenevalt saaksid loomeettevõtted sarnase menetluse puhul väga palju oma varaliste ja moraalsete autoriõiguste eest raha sisse nõuda.

Aavik tõdes, et tasub järgida põhimõtet "usalda, kuid kontrolli". "Igasuguse loometöö viljelejatele on see kuldreegel ning isegi, kui tunned end enesekindlalt ja tead, et pole kellegi teise teost varastanud või kopeerinud, tasub oma tööd ning arendusi näidata teistele, näiteks kolleegile," sõnas ta ja pani kõigile südamele, et nad kontrolliksid ja vaataksid üle kõik autoriõigustega seonduva, et lepingud ja kokkulepped oleksid kirjalikult sõlmitud ning tõendatavad.

La Ecwadori ja Saaremaa Piimatööstust esindanud vandeadvokaat Elise Vasamäe sõnas, et käesolevas kaasuses tehtud kohtuotsus tundub olevat tekitanud õigusliku ebakindluse selles, millised Eesti kultuuripärandisse kuuluvad teosed on vabalt kasutatavad rahvaloominguteosed ja millistele rakendub autoriõiguslik kaitse (so milliste teoste kasutamine ei ole vaba ja eeldab autori nõusolekut).

Keiu Kulles sõnas, et ei oska kommenteerida, kuidas mõjutab kohtulahend loomeettevõtteid, sealhulgas disaini- ja reklaamiagentuure. "Saan vaid öelda, et autori õigusi tuleb järgida," nentis ta. Kulles selgitas ka seda, miks ei õnnestunud asja ilma kohtuta lahendada. "Asja kohtuvälise lahenduse eelduseks on, et rikkujad tunnistavad oma eksimust ja on ka valmis hüvitama autorile tekitatud kahju," sõnas ta.

Harju Maakohtu kohtunik Anu Uritam leidis 2018. aasta lõpus tehtud otsuses, et ka juhul, kui Keiu Kulles tugines oma teose loomisel rahvuslikele preesidele, mille autorid pole teada, tekkis tal enda loodule ikkagi autoriõigus, vahendab Eesti Ekspress artiklis "Suur tüli Muhu preesi pärast". Veel märkis Uritam, et piimatööstus ja agentuur kasutasid Kullese loodud teost majanduslikel eesmärkidel, rikkudes autori õigust autorinimele, autorsusele ja teose puutumatusele.

Juhtunud kommenteeris Eesti Ekspressis ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auesimees Liivi Soova. "Paljudele tundub, et rahvakunst on meie kõigi oma, võta ainult ja tee. Aga kui me tahame kujunduses kasutada Muhu preesi, siis on võimalik minna muuseumi, osta pilt ja kasutada seda koos viitega," sõnas Soova.