COVID-19 ja meiliturundus – tähelepanekuid ja arenguid

COVID-19 teemaline uudiskiri on praegu sama regulaarne, nagu valitsuse pressikonverents – iga päev näeme vähemalt ühte. Tarbijana oled sa kindlasti märganud sellesisuliste e-kirjade hulga kasvu ja saanud kirju ka sellistelt ettevõtetelt, kellest sa pole juba aastaid midagi kuulnud, veel vähem neilt midagi ostnud.

Loomulikult käib selliste kirjadega kaasas arutelu, kas need sõnumid üldse mingit tarbijaväärtust omavad ja kellele neid vaja on. Appi tuleb jälle Statista, kus on pandud kokku ilusad infograafikud, millest koorub välja, et ainult 15% Ameerika Ühendriikides asuvatest kirjasaajatest ei ole praegusel ajal ettevõtete poolt saadetud teadetest huvitatud. Ülejäänutele lähevad uudiskirjad ja muu sarnane info vägagi korda. Tähtsaks peetakse teateid ettevõtete tehtud annetustest ja toetustest ning mis peamine – tarbijaile mõjub julgustavalt teadmine, et nende lemmikfirma endiselt tegutseb, aitab pandeemia vastu võidelda ning pole oma kliente unustanud.

Turundaja seisukohast tuleks sellesisuliste kirjade saatmise vajalikkus muidugi põhjalikult läbi mõelda. Kui saadad infot oma püsiklientidele või uudiskirja tellijatele, peaks see info olema sedavõrd oluline, et see peegelduks selgelt ka kirjade avamismäära kasvus.

Loomulikult on firmasid, kes on praegusel hetkel lõpetanud igasuguse turundussõnumite saatmise ja varem planeeritud kampaaniad tühistanud, et oma turundusstrateegiad ja eelarveid optimeerida. Marketing Charts on pannud kokku ka Validity andmed, mis näitavad selgelt, et praegusel hetkel on 15 kirjast vähemalt ühes sisu, mis on mingil moel seotud koroonaviirusega. Seega kui plaanid järjekordse COVID-19 teemalise e-kirja väljasaatmist, siis tea, et sa pole praegu ainus, kes seda teha plaanib. Sama sisuga kirju saavad su kliendid ka teistelt ettevõtetelt, nii et mõtle hoolikalt, kas tahad kasutada tüüpilist sõnumit või sõnastada oma info veidi huvitavamas võtmes.

Marketing Charts on toonud välja ka tõsiasja, et COVID-19 teemalisi kirju ei märgitagi nii väga rämpspostiks – pigem tekitavad need tavapärasest rohkem kaebusi. Selles pole midagi väga üllatavat, kuna paljud ettevõtted saadavad neid teateid tervele oma andmebaasile – muuhulgas neile saajatele, kes pole ammu aktiivsed või ei soovi teatud sisuga teateid üleüldse saada.

Praegu ei tohiks unustada ka seda, et turundajad pole ainsad, kes koroonateemalisi teavitusi saadavad. Ka rämpspostitajad on osanud olukorda oma huvides soodsalt ära kasutada ja saadavad pahatahtliku sisuga petukirju ja valeinfot ehk “koroonaspämmi”. Seda olulisem on veenduda, et sinu sõnumid oleksid korrektsed, professionaalselt vormistatud, vastaksid kõigile nõuetele ja mis peamine – oleksid saajale kasulikud.

Räägime mõne sõnaga kaasatusest. Koroona on teinud oma korrektuurid ka meiliturunduse ajastamistaktikates, mistõttu tuleks mõneks ajaks üle vaadata oma kirjade saatmise päev ja kellaaeg. Varem soovis osa ettevõtteid, et kirjad läheks välja teisipäeva varahommikul, mõnele sobisid paremini lõunatunnid ja kolmas saatis oma kirju enne õhtuseid uudiseid. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus suur osa kirjasaajatest istub ilma täpse päevakavata oma kodukontorites ja loeb kirju, nagu ise soovib.

Tõsi, kui tarbija istub kodus, saab ta kirju lugeda igal ajahetkel ja igast seadmest. Näiteks pole hommikust töölesõitu, mis varem oli turundussõnumite saatmise tippaegu. Ka lõunapaus tähendab üsna umbmäärast hetke, mis võib samahästi sattuda südapäevale või hilisõhtule. Turundajal tasub siinjuures silmad lahti hoida ja kirjade avamisaegu eriti hoolikalt jälgida, sest kui eriolukord ja töö kodukontorites kestab, siis varem või hiljem hakkavad siin omad mustrid välja joonistuma.

Muutustele vaatamata on meiliturundus oma täies elujõus. Kirjade üldised avamismäärad on võrreldes kriisieelse ajaga isegi 1-2% võrra kasvanud. Aga see kasv pole omane igale valdkonnale. Kui tegutsed mõnes pandeemia poolt kõvasti räsida saanud valdkonnas, nagu näiteks turismiäri, siis võivad kaasatuse numbrid olla veidi kurvemad.

Samas teatavad e-kaubandusega tegelevad ettevõtted e-kirjade kaasatuse ja ostuaktiivsuse märkimisväärset tõusust. See on ka loomulik, sest paljud tarbijad proovivad füüsilise kaupluse külastamist vältida või puudub neil kodust väljumise võimalus sootuks – mistõttu teevadki nad oma ostud e-poodides. Muutunud on ka tooted, mida e-poodidest otsitakse – paljud soovivad muuta oma kodusolemise aja võimalikult mugavaks, mistõttu on hüppeliselt kasvanud nõudlus kõigi kaupade järgi, mis aitavad kodus veedetud töö- ja puhkeaega mõnusamaks ja mugavamaks teha.

See tähendab, et turundajana pead oma pakkumised hoolikalt läbi mõtlema. Pead tundma oma sihtrühma ja teadma, kuidas neile läheneda – on inimesi, kes soovivad praegu tõsisema sisuga sõnumeid ja on ka neid, kellele sobib muretum tonaalsus ja võib-olla sekka ka natuke elutervet huumorit. Tee paar A/B testi ja uuri välja, millised on sinu tarbijate eelistused.

Meiliturundus on praegu päästerõngas paljudele. Ajal, mil ettevõtted muudavad oma suhtlusmeetodeid, -kanaleid ja -strateegiaid, kohanevad ja muutuvad ka tarbijad täpselt samas tempos. Seetõttu on ülioluline analüüsida oma meilikampaaniate statistikat ja mõelda enne iga uudiskirja väljasaatmist, kuidas oma sõnumid, tooted ja pakkumised enda ja oma klientide jaoks paremaks ja vajalikumaks muuta.

Ja lõpetuseks veel üks positiivne mõte. Hoia alles kogu statistiline ja numbriline info, mida sa eriolukorra vältel eri turunduskanalitest saanud oled – müügiandmed, meiliturunduse raportid, e-kanalite külastatavuse info jne. Kui neid andmeid pole, siis küsi oma teenusepakkujatelt ja salvesta kogu saadud info kindlasse kohta. Sest kui kunagi mõne uue ootamatusega silmitsi seisame, siis võib see info su ettevõttele suureks abiks olla.