Turundajad, ettevaatust – digisaaste!

Interneti ülalpidamiseks on vaja meeletus koguses elektrienergiat. Iga veebilehekülg, mille avame, ja iga fail, mille internetis alla laeme, kulutab energiat. Seda vajavad töötamiseks serverid, mis haldavad kogu andmemahtu, millele interneti abil ligi pääseme. Energiatarbimine omakorda toob kaasa CO2 (süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi) paiskumise atmosfääri.

Oleme harjunud mõtlema, et digikampaaniate ökoloogiline jalajälg on null, sest just nii esitlesid digitaalset maailma meile erinevad reklaamikampaaniad kümmekond aastat tagasi. Kuna me interneti kasutamisega seotud saastet ei näe, siis ongi lihtne uskuda, et internet on keskkonnasäästlik. Postkasti saabunud reklaamlehe oleme sunnitud varem või hiljem ära viskama ja nii tundub see paratamatult suurema raiskamisena, kui arvutisse laetud failid, mida me samuti ühel hetkel ei vaja. Unustame tihti, et trükireklaamile on võimalik taaskasutusse suunates uus elu anda. Internetist kataloogi allalaadimisel kaob digisaaste õhku, võimalusi taaskasutuseks ei teki.

Keskmiselt loetakse ühe e-kirja ökoloogiliseks jalajäljeks 4 grammi CO2. Kui sellel e-kirjal on kaasas suur manus, siis võib jalajälg olla kuni 50 grammi CO2. Ettevõttete kodulehtedelt leiab tihti ka väga mahukaid, isegi kuni 200 MB suuruseid faile, mida tihti pahaaimamatult lausa mitu korda arvutisse alla laetakse. Täiesti tavalised on ka näiteks iganädalased kliendilehed, mitmel kaupluseketil on need kodulehel saadaval umbes 10 MB suurusena. Lisaks faili allalaadimisele kasutatakse energiat iga kord, kui fail uuesti avatakse ja lõpuks ka siis, kui see fail arvutist kustutatakse. Eriti suure digisaastega on videod. Bristoli Ülikool avaldas hiljutise uuringu tulemused, kus hinnati Youtube'i keskkonna aastaseks digisaasteks 10 miljonit tonni CO2. Sama suure ökoloogilise jalajälje jätab aastas maha umbes 30 tuhat keskmist perekonda kogu oma elutegevusega, mille hulgas on ka reisimine ja teised keskkonda saastavad tegevused.

Võttes arvesse otseposti tarnimisele kuluvat C02 emissiooni, mis on ca 20 grammi, ning tootmisele ja ettevalmistusele kuluvat CO2, mis on ca 0,9-1,3 grammi ühe grammi paberi kohta, jääb keskmise otseposti ökoloogiline jalajälg kuskil 30-60 grammi CO2 juurde. See jalajälg on väiksem, kui otsepost on trükitud ökopaberile (mis ei ole tänapäeval enam ilmtingimata pruun), loodussõbralike trükivärvidega ja kui paber suunatakse hiljem taaskasutusse, kasutades selleks paberikogumise konteinerit. Nii hämmastav kui see ka pole, on keskkonnasaaste suurusjärgud digitaalsel kataloogil ja paberkataloogil tegelikult üsna sarnased. Vastutustundlik ettevõte peaks siinkohal keskenduma eelkõige reklaami efektiivsusele ja sellele, et teave, mis sihtrühmale tõepoolest korda läheb, jõuaks kohale võimalikult loodussõbralikul moel. Ainuüksi digitaalseid meediakanaleid valides ei muutu ettevõte keskkonnale kuidagi kasulikumaks.