TalTechi turunduse dotsent: turunduse paradigma on muutunud

Palju. Ühesuunaline kommunikatsioon on muutund mitmesuunaliseks, turunduse paradigma on muutunud tootekesksuselt kliendikesksusele. Tarbijani jõudmist teenivad digitehnoloogia ja turundajatele kättesaadavad digitaalsed tööriistad. Digiturundus on väga hästi mõõdetav, tarbija käitumismustrid on jälgitavad ning kiiremini ja kergemini analüüsitavad. Turundus edastab jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse sõnumeid, jutustab lugusid, harib ning pakub head ja kaasavat sisu.

Turundusuuringute taga on tehnoloogia areng ja tarkvaraliste lahenduste väljatöötamine. Need on küsitluse ja andmetöötlemise võimalused muutnud võrratult kiiremaks ja skoobi palju laiemaks, andmed laekuvad reaalajas. Esile on tulnud tarbija süvavaade – tarbijaetnograafia võimaldab rohkem rohujuuretasandini minekut, samas teisel pool on suurandmed, millest joonistuvad välja väärtuslikud mustrid.

Asjade loogiline areng tarbijakäitumise ja vajaduste kiiremaks mõistmiseks on tehisintellekt ja masinõpe, virtuaalreaalsus ja liitreaalsus, tarbijateekonna jälgimine tema kõikides puutepunktides, andurid ja kantavad seadmed, mis tarbijakäitumist salvestavad. Teisalt paneb kõigele sellele piirangu muutuvad regulatsioonid, tarbijate privaatsus ning andmete turvalisuse hoidmine ning nii ongi hea ja õige. Turundus- ja tarbimisuuringud põimuvad andme-, aju- ja käitumisteadustega.

Kui räägime viimastest aastatest, siis tarbijakäitumise muutmisel oli kõva tõukejõud koroonaajal ja sellega kaasnenud isolatsioonil, sest siis pidid tarbijad päevapealt leidma, kuidas oma tööd ja ostud teha ning kuidas oma meelt lahutada. Kõigele sellele lisandus suur ebakindlus. See aeg kestis üsna pikalt, kujunedes uueks normaalsuseks. Digiplatvormid aitasid õnneks kohaneda, elu ei jäänud seisma. Toitu ja muud vajalikku sai e-poodidest, kauba sai kohale tellida. Õppima ja koosolekuid hakati pidama digiplatvormidel. Meelelahutus läks digitaalseks, sest muud võimalust ei olnud. Reisida aga ei saanud, spordiklubides käia samuti mitte (sai küll osaleda virtuaaltreeningutel oma kodus) ja palju muud, mida tarbija oli harjunud pidama enesestmõistetavaks.

Seega koroonaaeg toimis kiirendina - digivõimaluste adapteerimine, mis muidu oleks toimunud aastate jooksul, toimus kuudega. Kontaktivaba maailm lükkas ostukäitumise digitaalsetesse kanalitesse. Kui see ükskord lõppes, siis oli tung füüsilises ruumis päriselt kohal olla suur. Muidugi siirduti nüüd koroonaaja tarbimisest hooga pärisellu ja päristarbimisse, kuid eks tarbija oli oma harjumusi muutnud ja muudab veelgi – oma otsuseid ja valikuid teeb ta digiplatvormidel, sest nii on mugavam ja kiirem.

Rohkem on suund võetud jätkusuutlikkusele, taaskasutusele ja eetilistele valikutele, kuid tähelepanelik tarbija näeb rohepesu ja muud manipulatsioonid läbi. Tarbija on aina enam informeeritud, nõudlik, kriitiline ja kärsitu. Ta ootab, et kaubad ja teenused on tema jaoks personaliseeritud, et need oleksid erilised ja nii on ta nõus nende eest rohkem maksma. Lisaks tahab tarbija olla kaasatud, ta eeldab pidevat ja mugavat juurdepääsu tootele või teenusele. Mäng on mõlemapoolne – tarbija dikteerib ja turundus kohaneb. Turundus saab omakorda tarbijakäitumist suunata ja tähelepanelikult õiget hetke ära tabades seda ka juhtida.