Alla poole pealinlastest on hiljuti uusi teenuseid ja tooteid kasutama hakanud

Viilup Uuringud on ka sellele aastal klientide tellimusel, enne kui nad uute toodete turule toovad või neid muudavad, viinud läbi turu-uuringuid, et kliendid saaks teada, kuivõrd hea võiks olla mõne toote turupotentsiaal ja kuivõrd hästi potentsiaalne tarbija toote ja teenuse või selle uuenduse vastu võtab.

Tarbijad ei ole tihtipeale väga altid kohe uusi asju kasutusele võtma, mistõttu on ka enne uue toote või teenuse turule toomist hea teada saada, mismoodi tarbija uut toodet tajub, seda kasutaks ning mis tingimustel oleks valmis harjumuspärase uuema vastu välja vahetama.

2019. aasta novembris viis Viilup Uuringud Tallinna linna elanike seas läbi esindusliku uuringu, kus küsitleti 500 pealinlast vanuses 20-70 aastat. Uuring viidi läbi online-paneelis, kus on üle 25 000 panelisti ning valim on esinduslik Tallinna linna elanike suhtes vanuse, soo, rahvuse ja piirkondade lõikes.

Osalejatelt küsiti, millise enda jaoks uue toote või teenuse on nad selle aasta suvel või sügisel kasutusele võtnud ning kust nad selle toote või teenuse kohta infot said. Lausa 60% vastas, et nad ei ole enda jaoks uut toodet või teenust kasutama hakanud ja 40% vastajatest olid leidnud enda jaoks uue toote, teenuse (või poe) või mõlemad.

Enim leiti enda jaoks uusi tooteid võrreldes teenustega. Avastati tooteid elektroonika ja tehnika ning toiduainete kategoorias, kuid toodi välja ka uusi leide toidulisandite, ilutoodete, majapidamistoodete ja aianduse kategoorias. Uute toodetena mainiti näiteks robottolmuimejat, nutitelefoni, juhtmevabu/mürasummutavaid kõrvaklappe, maitsega mineraalvett Värska, lõherulli, küpsisetükkidega LaMuu jäätist, kale'i ehk lehtkapsast, kompostrit, biolisandiga bensiini, nutikella, vitamiine, pesupesemise kapsleid jne.

Enda jaoks uute kasutusele võetud teenustena mainiti eelkõige digitaliseerimisega (Smart-ID, Mobiil-ID, puldikassad poodides, e-mail, Nublu, lasteaia e-keskkond jm), transpordi ja internetipoodidega (Bolt, Wolt, Barbora, e-kaubandus, taksoäpp, AliExpress jm) ning meelelahutuse ja tehnikaga seotud teenuseid (Netflix, Elisa Huub, Spotify, Apple Pay jm). Lisaks nimetati spordiklubi, spaade, koristusteenuse ja muu avastamist. Teenuste hulka arvestati ka uute poodide avastamine (15 vastajat), kuna enamasti oli tegemist internetipoodidega ja nende puhul mainiti kohaletoomise teenuse võimalust.

Statistiliselt ei ole olulisi erisusi märgata soo, rahvuse ja piirkonna järgi enda jaoks uue toote või teenuse avastamisel. Küll aga on noored, st 20-30aastased, keskmisest oluliselt vähem avastanud enda jaoks uusi teenuseid või poode, samas tooteid on nad isegi veidi rohkem leidnud kui vanemad inimesed.

Infoallikateks enda jaoks uute teenuste ja toodete avastamisel on eelkõige sõbrad/tuttavad/ sugulased (44%) ja seda oluliselt rohkem noorte, st 20-30aastaste jaoks, ning oluliselt vähem vanemate, st 61-70aastaste jaoks. Ligikaudu kolmandikul on infoallikaks olnud otsepostitused, televiisor, Facebook ja e-kirja otsepostitused.

Vene rahvusest tallinlaste jaoks on keskmisest oluliselt vähem infoallikaks televiisor (16%) ning ajakirjad (1%). 20-30aastaste jaoks on keskmisest vähem oluline otsepostitus ja rohkem oluline Facebook, seevastu 61-70aastaste jaoks on otsepost keskmisest olulisem infoallikas.

Turu-uuringu sooviga pöördutakse minu poole päris sageli siis, kui on plaanis oma tootevalikut laiendada või turule on tulemas uued tooted, teenused või lahendused. Minu kogemuse järgi uuringutega on aeg-ajalt selgunud, et esmased hüpoteesid ei pruugi alati olla päris õiged selles osas, mismoodi tarbija uuest tootest aru saab või seda kasutab. On juhtunud, et sihtrühm on juba leidnud endale alternatiivse toote või teenuse, millest ei olda valmis loobuma. Samas mõni esmapilgul tähelepanuta jäänud sihtrühm on uue toote või teenuse tänulik tarbija. Samuti on juhtunud, et uue leitud sihtrühma osakaal elanikkonnas on suurem kui esialgu sihile võetud sihtrühm.

Samas on vastupidiseid näiteid, kus tootja tunnetuse järgi võiks mingi toote aktsepteerimine tarbijate poolt olla keeruline, aga tulemused on üllatavalt positiivsed. Seda on juhtunud kui tootekategoorias on üks tugev liider, aga samas on uue maitse ja kontseptsiooniga toode ülimalt hästi vastu võetud. Sealjuures mõnikord võib uuenduslik pakend või kontseptsioon vajada lahti selgitamist või tarbija poolt ise järele proovimist ning siis järgmine sama toote ost tuleb juba kiiresti.

Füüsilist toodet puutumata ja teenust proovimata saab teha kvantitatiivseid, nt veebiuuringuid – kui toode on juba turul ja tahaks teada saada, kuidas või mis põhjustel on/ei ole vastu võetud, või pole veel turul, aga tahaks teada saada üldist tunnetust ja võimalikku turupotentsiaali (nt võimalike tarbijate osakaal ja nende käitumine, suhtumine, elustiil).

Teised uuringud on sellised, kus potentsiaalne tarbija saab toodet ise maitsta, avada, katsetada teenuse funktsioone jne. Siia alla võib lugeda ka kasutajamugavuse uuringud veebilehtede puhul (eriti kui suur osa ostust või teenusest ongi veebipõhine). Kuigi viimast tüüpi uuringuid tehakse tihti kaubanduskeskustes, siis esmajärjekorras olen kasutanud fookusgrupi uuringuid või lasknud tarbijal tavasituatsioonis tooteid ise kasutada. Nende meetodite eeliseks on see, et saab teada veidi rohkem infot, kuna uuringus osalejal on rohkem aega.

Teenuste uuringud on tihtipeale komplekssemad, kuna võivad sisaldada ka arusaamist ostuprotsessist ning erinevate funktsioonide ja toodete ühtsesse lahendusse komplekteerimise aspektidest.

Kogemust uuringutega on mul tänase seisuga üle kümne aasta, aga ka Viilup Uuringute 3aastase tegutsemisperioodi jooksul olen läbi viinud mitmeid toote või teenuse turule toomisega seotud uuringuid. Kui kellelgi tekkis mõte enne turule toomist oma teenuse või toote potentsiaali kohta rohkem uuringuga teada saada, siis võtke ühendust ja arutame, mis võiks olla hea lahendus.

Mirjam Endla, Atria Eesti AS, turundusjuht: „Uue toote või pakendi turule toomisele eelneb alati põhjalik eeltöö, et teada saada, kas tarbija on selleks valmis. Seetõttu kasutame sageli turu-uuringute abi, et mõista paremini lihasõprade ootusi, hoiakuid ja eelistusi. Ühtlasi on see väärtuslik sisend nende käitumisharjumuste kaardistamisel. Viimati tegime koostööd Viilup Uuringutega fookusgrupi uuringu läbiviimisel, mille eesmärgiks oli välja selgitada harjumuspärase pakendi uudse vastu vahetamisel tekkivaid võimalikke barjääre ja ajendeid. Fookusgrupi tulemuseks saime põhjaliku kokkuvõtte uudse pakendiahenduse nõrkadest ja tugevatest külgedest, mis aitas välja töötada pakendi lõppversiooni.”

Dagne Tippi, Saunum Group OÜ, turundusjuht: "Eduka tootearenduse aluseks on tarbija vajaduste ja probleemide kaardistamine ning väljaselgitamine, kas toote omadused vastavad ootustele. Ka meie Saunumis pöördusime Viilup Uuringud poole, et uurida, kas leiliruumi jaoks arendatud sisekliimaseadmed vastavad selgelt tarbija ootustele ja vajadustele. Hästi ettevalmistatud ja ülesehitatud uuring andis Saunumile lõpliku kindluse, et inimesed jätkuvalt tunnetavad saunatamisel erinevaid probleeme (hapnikupuudus, väsimus, kõrvetav leil) ning Saunumil on nendele probleemidele lahendused."

Viilup Uuringud OÜ on tarbija-, brändi- ja kommunikatsiooni turu-uuringutele spetsialiseerunud väike, paindlik ja professionaalne uuringufirma. Viilup Uuringud sai selle aasta novembris 3aastaseks. Viilup Uuringud teenuseid on kasutanud näiteks Omniva , Bigbank, Atria Eesti (Maks&Moorits), Altia Eesti, Põltsamaa, Salva Kindlustus, Eesti Tööandjate Keskliit, Ninja Casino, Raha24, Olympic Entertainment Group, Telia Eesti.