Irina Piiskoppel: traditsioonilised digistrateegiad nõuavad täielikku ülevaatmist

Neid on päris mitu, ma tooks enda arvates välja kolm kõige olulisemat.

Esimene on kindlasti tehisintellekt, mis on alustanud digitaalturunduse ümberkujundamist mõnda aega tagasi ning selle mõju hakkab olema märkimisväärne ka tulevikus. Digiturundajate ees on väljakutse, kuidas need AI poolt pakutavad võimalused enda kasuks pöörata.

Teine väljakutse on seotud sellega, et nüüdsest saab ka Eestis TikToki reklaame osta. Kuidas luua köitvaid ja kaasahaaravaid reklaame, mida TikToki kasutajad tahaksid selles kanalis vaadata ja neile ka reageerida? See on kindlasti midagi muud kui tavapärased Meta, Google’i või uudisportaalide digireklaamid, millega me kõik oleme harjunud.

Kolmas – keskkonnatemaatika. Ajal, mil keskkonnaküsimused muutuvad üha teravamaks, otsitakse võimalusi süsiniku jalajälje vähendamiseks. Ka digitaalsel turundusel on suur mõju keskkonnale. Kuidas integreerida jätkusuutlikud tavad digistrateegiasse? Tehes eetilisemaid ja jätkusuutlikumaid valikuid, saab saavutada püstitatud eesmärgid ja jõuda soovitud sihtrühmani, samal ajal vähendades mõju keskkonnale ning suurendades usaldust keskkonnateadlike tarbijate seas.

Kokkuvõtvalt – traditsioonilised digistrateegiad nõuavad täielikku ülevaatmist. Tuleb luua paindlik strateegia, mis arvestab nii jätkusuutlikkuse nõuetega kui ka kiiresti muutuva digimaastiku ning tehnoloogiliste uuendustega.

Tehisintellekt on põnev ja täis võimalusi. AI tööriistad - kui neid õigesti kasutada – aitavad turundajatel teha oma tööd kiiremini, nutikamalt ja, mõnikord, ka soodsamalt.

Tehisintellekt on juba täna integreeritud päris mitmetesse digitegevustesse. Mõned näited:

Tehisintellektil on ka nõrku kohti. Näiteks andmete kogumisel AI poolt võivad esineda vead, mis viivad ka vigasele analüüsile ja valedele järeldustele. Andmete kogumine ja kasutamine on ka üleüldiselt väga tundlik ja eetiline küsimus. Tehisintellektiga loodud sisu puhul tulevad kohe mängu ka autoriõigused – kellele nad kuuluvad ja see küsimus ei ole veel juriidiliselt kuigi hästi reguleeritud.

Millised digiturunduse kanalid on teie hinnangul hääbumas ja millised on n-ö tulevikuplatvormid?

Näiteks Facebook on endiselt kasutajate hulga mõttes üks suurimaid, kuid kanali kasutamine on muutunud, eriti noorema sihtrühma seas, kes seda kanalit üldse ei tunnista.

Kui Instagrami ei lisanduks pidevalt uusi võimalusi nagu näiteks Reels või Threads (mis on küllaltki kiiresti haaranud kasutajate tähelepanu), siis ma pakuks, et see oleks umbes samas seisus nagu Facebook. Hetkel aga on see veel täitsa aktuaalne kanal ja huviga vaataks, mis innovatsioonid meid siin veel ees ootavad.

TikTok kindlasti jääb praegu suureks mängijaks digimaastikul, kuid ka see rakendus on kiiresti muutumas. Kas see ikka jääb lühivideo-platvormiks? Kas see muutub uueks otsingumootoriks? Kas TikTok keelatakse riiklikul tasandil? Aeg näitab.

Ma arvan, et vanad head kanalid nagu otsingureklaam ja e-posti turundus moodustavad jätkuvalt olulise osa digistrateegiast, kuid tõenäoliselt lihtsalt veidi ajakohastatud kujul. Trendideks on näiteks häälotsing, SGE (Google's Search Generative Experience), ChatGPT otsing ning e-kirjade automatiseerimine ja personaliseerimine.

Lisaks võiks silma peal hoida mitmel põneval sotsiaalmeediaplatvormil, millest Eestis veel vähe räägitakse. Näiteks Threads on Twitteri (nüüd X) suure konkurendina kogumas populaarsust, pakkudes kaasahaaravat tekstipõhist suhtlus- ja vestlusplatvormi. Lemon8 on USA-s juba ülipopulaarne fotode jagamise rakendus, mis ühendab endas Instagrami ja Pinteresti parimad omadused. Kick otseülekannete platvorm kogub kiiresti menu striimijate seas. Ten Ten, mis võimaldab kiireid häälsõnumeid saata, on näiteks väga popp Prantsusmaal. Kõik need platvormid võivad mingi hetk mõjutada ka Eesti digimaastikku, seega tasub juba varakult tutvust teha, et näha, mis veel silmapiiril on.

Üks huvitav näide on selle aasta kevadel välja kuulutatud ülemaailmne muusikaline algatus “Sounds Right” (Museum for the United Nations projekt), mille eesmärk on tõsta esile loodust kui autorit. Eesmakordselt sai loodus oma helide pealt autoritasusid, millega kogutakse vahendeid looduse kaitsmiseks ja inspireeritakse inimesi astuma samme keskkonnasõbralikuma eluviisi suunas.

Iga loodusheli sisaldav lugu ilmub Spotify's Nature playlistis – seal on näiteks London Grammari, Ellie Gouldingu, David Bowie ja muid lugusid.

Siin saab selle ettevõtmisega täpsemalt tutvuda: