Autor: Laura Reiter • 30. august 2024

Christina Värno: ka digis peaks olema fookus püsivate suhete loomisel

Convertali digiturunduse juht ja partner ning tänavuse Aasta Digitegu žüriiliikme Christina Värno sõnul on digiturundajal tänaste majandustingimuste ja langusfaasidega kergem toime tulla. Ta lisas, et tarbija tähelepanu, mille eest võidelda, täna sisuliselt ei ole. On vaid üleküllus.
Convertali partner ja digiturunduse juht Christina Värno.

Millised on teie arvates täna peamised väljakutsed digiturunduses?

Digiturundus on täna nii domineeriv, et paljudes sektorites on see sisuliselt saanud sünonüümiks turundusele tervikuna. Enamik tarbija ja brändi suhtlusest toimub digitaalsete kanalite kaudu. See tähendab, et digiturunduse väljakutsed peegeldavad seda, mis toimub turunduses ja äris laiemalt. Küll aga arvan, et digiturundajal on tänaste majandustingimuste ja langusfaasidega kergem toime tulla. Suurt efektiivsust ja tulemuslikkust iga kulutatud euro osas on alati oodatud. Samuti on harjutud väikeste eelarvetega.

Väljakutset pakub täna kindlasti privaatsuse ja usalduse temaatika, eesotsas GDPR-iga. Kolmandate osapoolte küpsiste välja juurimise heitis Google küll hetkel kõrvale, kuid tähelepanu vajab teema siiski. Väljakutse andmetega ei hõlma mitte ainult nende kogumist, vaid ka puhastamist, valideerimist ja tõlgendamist. Vigased või ebaolulised andmed võivad viia eksitavate järeldusteni, mis omakorda mõjutavad turunduse efektiivsust. Selle vältimiseks tasub vaadata ökonomeetriliste lahenduste poole, mis aga tihti tavatöölauale ei mahu.

Teema, millest on digiturunduse juures vähe räägitud, on infomüra. Tarbija tähelepanu, mille eest võidelda, täna sisuliselt ei ole. On vaid üleküllus. Digiturundaja on tihti harjunud lühiajalise fookusega. Täna panen kampaania üles ning homme on esimesed ostud olemas. Fookus peab juba ammu ka digis olema püsivate suhete loomisel. Sõbra ja lemmikbrändi postitusi me märkame. Ollakse liialt harjunud trendides elama. Digiturunduse juures üks enim kõlanud lause on, et kõik kogu aeg muutub. Mis muutub? Trendid muutuvad. Ajutistel asjadel põhinev strateegia toob ajutisi tulemusi. Tarbijakäitumine ja müügipsühholoogia ei muutu igal aastal drastiliselt. Ka digis ei tohiks jätkusuutlikku ja mõtestatud lähenemist unustada.

Tööde esitamise tähtaeg Aasta Digitegu 2024 konkursile kukub 3. septembril. Vaata osalemise infot ja esita oma töö konkursile juba täna SIIN.

Aasta Digitegu 2024 selgub digiturunduse aastakonverentsil Best Internet 2024, mis toimub juba 13. septembril Tallinnas Mustamäe Apollo kinos.

Vaata konverentsi infot ja programmi SIIT.

Osta soodushinnaga pilet juba täna SIIT. Soodushind kehtib veel vaid 5. septembrini.

Täna ei saa üle ega ümber tehisintellektist. Kuidas see mõjutab teie hinnangul digiturundajate tööd? Kas te ise ka seda oma töös kasutate ning kuidas?

Tehisintellekt on tegelikult alati olnud digiturunduse lahutamatu osa – reklaamialgoritmid pole miskit muud. Küll aga trendikatest AI tööriistadest rääkides, siis mulle tundub, et esialgne vaimustus on teed andnud praktilisemale ja sihipärasemale lähenemisele.

Siin ma viitaks eelmise küsimuse lõpule: jätkusuutlikud tulemused sünnivad sügavalt läbimõeldud ja numbritel põhinevatest strateegiatest. Tööriistad nagu AI võivad pakkuda häid võimalusi, kuid need ei asenda strateegilist mõtlemist. Vähemalt täna.

Kasutan küll, ilma ei saagi. Täpselt sel põhjusel, et Meta algoritm on samuti tehisintellekt. Veel on meil töös kasutusel programmid, mis suudavad analüüsida suuri andmehulki, et identifitseerida mustreid ja trende, aitavad luua turuanalüüse ja näiteks MMM (Marketing Mix Modeling) mudeleid. Samad programmid suudavad eelneva andmehulga pealt teha ka ennustusi. Nii tarbijakäitumise, ilma mõjude kui ka konkurentide tegevuse osas.

Kõige olulisem on ükskõik millist tööriista kasutades olla teadlik kasutaja. Veel enne suurt AI vaimustust uurisin ülikoolis turundajate algoritmilist kirjaoskust ehk digipädevust. Kas me saame tegelikult aru, mis need on? Kus need on? Kas me mõistame seda, et AI ja algoritmide loodud sisu on loodud meile ning ei peegelda tihti tegelikku reaalsust? Tuli välja, et pigem ei.

Millised digiturunduse kanalid on teie hinnangul hääbumas ja millised on n-ö tulevikuplatvormid?

Kõlan nagu katkine plaat: kanalite valimisel ei tohiks lähtuda üksnes ajutistest trendidest, vaid eelkõige strateegiast, mis põhineb sihtgrupi vajadustel, käitumisel ja eelistustel. Küll aga on oluline testida. Uue platvormi puhul ei tea tegelikult keegi, kes ja milleks sinna lõpuks koonduda võivad. Iga trendikas äpp ei ole ilmtingimata noorte asi. TikTokis on kõige rohkem kasutajaid vanuses 25-34 – noored lapsevanemad.

Kursis olla ja katsetada tasub ka seetõttu, et aastad mööduvad kiiresti ja põlvkondade vahetusega pisemad erisused tekivad. Tarbijakäitumine see juures püsib pigem stabiilsena. Üks põlvkond usub kõike, mida Facebookis näeb ja ostab, mida reklaamitakse; teine usub vankumatult TikToki infot ja teeb ostud seal turundavate brändide juures. Kanal võib erineda, kuid muster säilib.

Ma arvan, et tulevikuplatvormid on - või võiksid olla – tarbijale lähedal, autentsed, isikupärastatud. Turundusmaastikkul teeb LinkedIn praegu oma võidujooksu. Sealgi on au sees suhtlus ja autentsus. Puhas reklaam paistab “valusalt” silma. Isikupärastatuse vaates mujal Euroopas kasvavad voogedastusplatvormid, mis annavad klassikalisele telereklaamile uue mõõtme.

Millised digitööd on teile viimastest aastatest enim silma jäänud (seda nii Eestist kui välismaalt)?

Digitööde silmapaistmine on põnev teema: need kampaaniad, mida keegi laivis näeb, ongi talle suunatud. Enamik ägedaid töid jõuab meieni alles case study’sid lugedes. Lisaks veel see aspekt, et silma jääb tihti loovlahendus. Digitöid on ilma numbreid nägemata keeruline hinnata.

Viimase aja võidutöödest on mulle eriliselt meelde jäänud näiteks Tickmilli “T-Show”. Keerulises valdkonnas on niigi keeruline turundada, digis võib see veel raskemaks osutuda, sest kui palju on lugusid, kus reklaamid või kontod on tagasilükatud sobimatuse tõttu, kui selleks tegelikult põhjust pole. Arvestades kampaania mastaapi ja valdkonda, tuldi välja päris põneva lahendusega.

Välismaiste hiidude kampaaniatest tooksin esile Airbnb “Don’t Go There. Live There.”. Väga personaliseeritud sotsiaalmeedia reklaamide ja meiliturunduse abil taheti turiste suunata tõmbekeskustest välja, pakkudes põnevaid alternatiive. Seda on juba aastaid korratud - järelikult toimib.

Kui infomürast välja paistmisest rääkida, siis üks olulisemaid aluseid selleks on kontaktis emotsiooni tekitamine. Positiivne, motiveeriv ja köitev tunne on mõjus. Hea näide sellest oli Work in Estonia “Time Travel”.

Minu lemmikud digitööd on aga kindlasti need, kus on reaalne muutus korda saadetud. Näiteks ettevõtte käivet on tõstetud nii palju, et on saadud juurde luua töökohti. Digitegu konkursile neid igal aastal jõuab, loodan, et ka sel korral.

Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 514 4884
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin PuhkanBest Marketingi turunduslahenduste müügijuhtTel: +372 5331 5700